Selgusid kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksuuringu tulemused
Päästeamet viis esmakordselt läbi kohalike omavalitsuste kriisideks valmioleku uuringu. Tulemustega ehk kuidas omavalitsused kriisi ülesandeid täidavad ja turvalisusesse panustavad, saab alates tänasest tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel.
Kriisivalmisoleku suurendamiseks on kohalikud omavalitsused alates 2017. aastast täitnud ja ellu viinud hädaolukorra seadusest tulenevaid ülesandeid. Päästeamet on andnud praktilisi soovitusi ja nõuandeid, kuidas kriisideks paremini valmis olla ja parandada neis elutähtsate teenuste toimimist. „Pikaajaline elektrikatkestus Kagu-Eestis ja Covid-19 kriis on kahtlemata avaldanud omavalitsuste kriisivalmisolekule suurt mõju, kuid KOV-id on ka ise teinud väga head tööd,“ kiidab päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi. Üks valmisoleku tõstmise viise on õppuste korraldamine, et päris kriisi ajal oleks peaproov juba tehtud ja probleemkohad lahendatud. „Õppus ise on alles algus,“ nendib Suurkivi, „oluline on analüüsida järelmeid, kerkinud probleeme ning luua tegevuskavad.“ Koolitatud peavad saama terved kriisimeeskonnad, mitte üksikud inimesed.
„Uuringu eesmärgiks oli hinnata omavalitsuste kriisideks valmisolekut ja seda kõigis olulistes kriisireguleerimise faasides – valmistumine, lahendamine, taastamine ja õppimine,“ sõnab päästeameti hädaolukorraks valmisoleku osakonna nõunik Terje Lillo. Kõigi 79 kohaliku omavalitsuse andmeid koguti ja koondati dokumendivaatluse ja intervjueerimise käigus. „Kokku kasutasime hindamisel 55 mõõdikut, mille alusel oli KOV-del võimalik saavutada kas baas-, edasijõudnu või eeskujulik tase.“ lisab Lillo.
„Kriisivalmisoleku taseme hindamisel jaotasime mõõdikud viite suuremasse gruppi: seadusest tulenevate kriisireguleerimisalaste nõuete täitmine, kriisijuhtimise võimekuse tagamine kriisi ajal, KOV-poolse abi tagamine kriisi ajal, KOV-poolse riskikommunikatsiooni korraldamine ning kriisi lahendamise ja olukorra taastamise võimekuse tõstmine. Kõige enam vajavad KOV-d abi riskikommunikatsiooni korraldamises ehk kohalike omavalitsuste oskus informeerida elanikkonda ja jagada kriisiolukorras tegutsemise juhiseid võiks olla parem,“ selgitab Lillo. „Tuleb leida parimad kommunikatsioonikanalid, mis kõnetavad tänapäeva inimest – atraktiivsed KOV-ide kodulehed, sotsiaalmeedia või Rõuge valla näitel kaubanduskeskustesse paigaldatud infotelerid,“ lisab Lillo.
Kiiduväärt eeskujulikule tasemele hinnati seitse omavalitsust: Lääne-Harju vald, Harku vald, Tallinna linn, Anija vald, Rakvere vald, Jõgeva vald ja Tartu linn. Edasijõudnud tasemele hinnati 54 omavalitsust, baastaseme saavutasid 11 ning alla baastaseme jäid 7. Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku üldtase on 6 (skaalal 0-9).
„Kui 2019. aastal oli enamikel omavalitsustel hädaolukorra lahendamise plaan paberil ja läbi oli viidud vähemalt üks kriisireguleerimiseõppus, siis aasta 2020 tõi kaasa reaalse vajaduse kriise juhtida,“ toob välja Lillo. Positiivset mõju on avaldanud ka Päästeameti struktuuri kasutamine regionaalseks kriisijuhtimiseks, kus kõik kohalikud omavalitsused on kaasatud regionaalsetesse kriisikomisjonidesse. Tugev regionaalne võrgustik aitab suurendada kõigi osapoolte kriisideks valmisolekut.
Kohalike omavalitsuste kriisideks valmisoleku indeksi kordusuuringut on plaanis läbi viia iga-aastaselt vähemalt neljal järjestikusel aastal ning edaspidi üle aasta.
Rahandusministeeriumi koduleht on SIIN.