Kui varasemalt oli vingugaasiandur kohustuslik nendes eluruumides, kus on korstnaga ühendatud gaasiseade, siis uue aasta algusest on andur kohustuslik ka kõikides nendes kodudes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin või katel. Lisaks kodudele on vingugaasiandur uuest aastast kohustuslik ka mitteeluhoonetes, kus on tahkeküttega küttesüsteemid.
Vingugaas on nähtamatu vaenlane ja kõige hullema aitab ära hoida selle varajane avastamine. Paraku juhtub aga igal aastal mitmeid õnnetusi, kus vingugaas nõuab inimelu. Vingugaasist tulenevaid ohte ei tohi alahinnata ning vähim, mida igaüks enda ja lähedaste kaitseks teha saab, on paigaldada koju vingugaasiandur. „Kuna vingugaas on lõhnatu, värvitu ja maitsetu, on seda ilma vastava andurita võimatu tuvastada. Lisaks salakavalusele on see gaas ülimalt mürgine – see uinutab ohvri ja röövib temalt võimaluse ruumist iseseisvalt väljuda,“ selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.
Vingugaasimürgistuse esmased sümptomid on uimasus, iiveldustunne ja pearinglus. Raskematel juhtudel võib mürgistus tuua kaasa ka neuroloogilised häired, kooma ja surma. Kõige tundlikumad on vingugaasimürgistuse suhtes lapsed ning hingamiselundite- ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad. Sageli ei osata kergemaid sümptomeid vingugaasiga seostada, mistõttu võib probleemi allikas tuvastamata jääda.
Sel aastal on saanud vingugaasimürgistuse vähemalt 44 inimest, neist pooled on saanud mürgistuse küttesüsteemi rikke või vale kasutamise tõttu. „Selleks, et saatuslik vingumürgistus tekiks, piisab paraku vähesest. Tihti pääseb vingugaas tuppa liialt vara suletud ahju- või pliidisiibri tõttu. Sageli arvatakse, et ahi püsib soojem siis, kui sulgeda see ajal, kui söed veel hõõguvad. Paraku selline teguviis soojavõitu ei too, küll aga suurendab ohtu, et vingugaas tungib tuppa. Seda on katsetatud ja testitud ning kõik pottsepad võivad seda kinnitada,“ rääkis Tähe. Teine sagedane põhjus, miks vingugaas saab ruumi tekkida, on tavasilmale raskesti avastatavad rikked kütteseadmes. Neid aitab õigeaegselt avastada küttesüsteemi iga-aastaselt hooldav korstnapühkija.
„Selleks, et ennetada vingugaasist põhjustatud surmasid, ongi uue aasta algusest vingugaasiandur kohtususlik kõikides nendes kodudes, kus on tahkeküttel töötav ahi, pliit, kamin või katel. Siia alla kuuluvad ka suvilad ja maakodud, kus küll igapäevaselt ei elata, kuid kus aeg-ajalt siiski pikemalt viibitakse ja ööbitakse. Samuti on andur edaspidi kohustuslik nendes mitteeluhoonetes, kus on tahkeküttel töötav küttesüsteem,“ selgitas Tähe.
Vingugaasiandurile sobivaim koht sõltub erinevatest asjaoludest – nii kütteseadme tüübist, ruumide planeeringust, ventilatsioonisüsteemist, inimeste tavapärasest paiknemisest ruumides, aga ka ümbritsevast keskkonnast. Anduri paigaldamisel tuleb kindlasti järgida seadmega kaasas olevat kasutusjuhendit, sest vaid siis saab olla kindel, et andur töötab korrektselt ja annab ohust märku õigel ajal. Nagu kõikidel anduritel, on ka vingugaasianduril märgitud kasutusaeg, mida tuleb jälgida. Nii saab olla kindel, et andur on töökorras. Vananenud seade tuleb vahetada uue vastu.
Kui vingugaasiandur annab ohust märku, tuleb ruumist võimalikult kiiresti lahkuda ning minna värske õhu kätte. Ruumist väljudes tuleb avada tuulutamiseks aknad ja kütteseadme siibrid. Kui enesetunne on halb ning mürgistussümptomid tugevad, tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Päästeamet teeb igapäevaselt kodunõustamisi, et ennetada õnnetustesse sattumist. Sel aastal on nõustatud 9500 tahkeküttega kodu, vingugaasiandur oli neist kodudest vaid 35%. Kuna pühad on lähenemas ja jõulud on andmise aeg, on hea mõte pakkida sõprade ja lähedaste kingikotti ka elupäästev vingugaasiandur.
