Avaleht

Uudised

Küttehooaeg on käes: kuidas kütta ohutult ja vältida tulekahju

Jahedamate ilmade saabudes hakatakse kodudes taas ahjusid, pliite ja kaminaid kütma. Eelmisel küttehooajal toimus Eesti kodudes 78 tahkeküttesüsteemidega seotud tulekahju. Lisaks oli 119 korral korstnates tahmapõlenguid. Paljusid neist õnnetustest saab ennetada, kui järgida lihtsaid põhimõtteid.

Puhasta korsten ja kontrolli küttesüsteemi

Korstnas süttiv tahm ja pigi on üks peamisi küttesüsteemidega seotud tulekahjude põhjuseid. Tahma ja pigi koguneb korstnasse rohkem siis, kui seda puhastatakse liiga harva, kasutatakse märga puud või köetakse valesti.

Nüüd, enne küttehooaja algust, on viimane aeg lasta korsten ja kütteseade üle vaadata ning puhastada. Korterelamus, ridaelamus ja paarismajas peab küttesüsteemi vähemalt kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija. Eramajas võib omanik küttesüsteemi ise puhastada, kui tal on selleks vajalikud oskused ja töövahendid. Vähemalt kord viie aasta jooksul peab küttesüsteemi puhastama kutseline korstnapühkija.

Päästeameti küttesüsteemide portaalist leiab maakondade kaupa korstnapühkijate ja pottseppade kontaktandmed. Sealt saab vaadata ka küttesüsteemi kohta koostatud dokumente, sealhulgas korstnapühkimise akte.

Puhastamisest üksi ei piisa. Kontrolli ka ahju, pliidi, kamina ja korstna seisukorda. Praod ja lagunenud vuugid võivad lasta kuumusel ja sädemetel sattuda kohtadesse, kus need võivad süüdata põlevad materjalid. Samuti võivad suitsugaasid pääseda ruumi ja ohustada inimesi. Kui märkad kütteseadmel või korstnal kahjustusi, ära kütteseadet enne spetsialisti kontrolli enam kasuta. Lase see üle vaadata näiteks pottsepal.

Küta kuivade puudega ja ära küta ahju üle

Kasuta ainult kuivi puid. Märg puit põleb halvemini ning tekitab rohkem tahma ja pigi, mis suurendab tahmapõlengu ohtu.

Kui ahi on pikalt seisnud, alusta väikese tulega. Nii saavad ahi ja korsten järk-järgult soojeneda. Ära lao ahju küttepuid ääreni täis ega põleta korraga liiga suurt kogust puid. Liigne kuumus võib kahjustada nii kütteseadet kui ka korstnat.

Kui ahju või korstnasse tekivad uued praod või vuugid hakkavad lagunema, võib see viidata liiga intensiivsele kütmisele. Kui sa ei tea, kui palju puid võib sinu ahjus või pliidis korraga põletada, küsi nõu korstnapühkijalt või pottsepalt.

Küta ohutult

Ära kasuta tule süütamiseks bensiini, diislikütust, süütevedelikku ega muid põlevvedelikke. Samuti ei tohi ahjus, pliidis ega kaminas põletada prügi, näiteks plastikut, kilekotte või piimapakke. Prügi põletamisel tekib rohkem tahma ja pigi, mis võib kütteseadet kahjustada ning suurendada tulekahjuohtu.

Puud tasub süüdata pealt, sest nii tekib vähem suitsu ja põlemine on puhtam. Kütmise ajal hoia siiber avatuna ja taga koldesse piisav õhu juurdevool. Köögikubu kasutamine kütmise ajal võib halvendada ahju tõmmet ja põhjustada suitsu või vingugaasi sattumist ruumi.

Võimaluse korral ära kasuta kütmise ajal köögikubu. Kui see on vajalik, taga piisav värske õhu juurdevool akna või värskeõhuklapi kaudu.

Ära sulge siibrit liiga vara. Sulge see alles siis, kui söed enam ei hõõgu ja on täiesti tumedad.

Hoia põlevad asjad ahjust eemal

Hoia mööbel, küttepuud, riided ja muud põlevad esemed kütteseadmest ohutus kauguses. Koldest välja lennanud sädemed või söed võivad läheduses olevad esemed süüdata.

Ole ettevaatlik ka tuhaga. Tuhk võib tunduda kustunud, kuid sisaldada veel hõõguvaid süsi. Eemalda tuhk alles jahtunult. Pane see kaanega mittepõlevast materjalist anumasse ja vii õue, eemale hoonetest ning muudest põlevatest materjalidest.

Kontrolli suitsu- ja vingugaasiandurit

Korras küttesüsteem vähendab tulekahjuohtu, kuid suitsu- ja vingugaasiandur aitavad ohu varakult avastada. Suitsuandur peab olema igas kodus. Kontrolli regulaarselt, kas see töötab, ja veendu, et patarei poleks tühjaks saanud.

Kütmisel tuleb arvestada ka vingugaasi ohuga. Vingugaas on lõhnatu ja värvitu ning seda ei ole võimalik oma meelte abil tuvastada. Mürgistus võib põhjustada peavalu, pearinglust, iiveldust ja oksendamist ning olla eluohtlik. Seetõttu peab kütteseadmega ruumis olema korrektselt paigaldatud ja töökorras vingugaasiandur.