Aasta esimesel kuul toimus sadakond tulekahju, tules sai hukka neli inimest.

Kaks inimest hukkusid suitsetamisest ja üks lahtise tule kasutamisest alguse saanud tulekahjus. Ohutum on suitsetada ruumidest väljas ning pärast suitsetamist tuleb veenduda, et sigaret sai kustutatud. Põleva sigaretiga mugavalt voodisse või tugitooli pikali heitmine on eluohtlik.

Kaks sündmuspaika olid tules sedavõrd hävinenud, et suitsuanduri olemasolu ei olnud võimalik kindlaks teha. Ühel sündmuspaigal küll oli suitsuandur, kuid see ei olnud töökorras. Kõik hukkunud olid mehed vanuses 48-91 eluaastat, esialgsetel andmetel olid kaks neist hukkumise hetkel ka alkoholijoobes.

Hoonetulekahjusid oli jaanuaris kokku 98, nendest kodutulekahjusid 74. Tulest päästeti 11 inimest, tulekahjudes sai vigastada 13 inimest.

Veeõnnetusi oli jaanuaris kokku 9, uppus üks talisuplema läinud inimene.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli jaanuaris 49, kokku leiti 55 lõhkekeha. Koguseliselt suurim leid tuli Pääsküla rabast, kus Päästeameti ja Kaitseväe demineerijad kaevasid välja 44 Teisest maailmasõjast pärit suurtükimürsku.

Jaanuaris toimus kokku 978 päästesündmust, millest 114 lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 87 sündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Jaanuaris käisid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ennetustööd tegemas ühtekokku 1393 kodus.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele, sh vähendada tules hukkunute arvu 12-le ning uppunute arvu 20-le.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Päästeamet on suuruselt kolmas valitsusasutus, kus töötab ligi 2200 inimest. Eesti ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 190 kutselist ja vabatahtlikku komandot, kokku 4100 päästjaga.