Eesti Rahva Muuseumi B-fuajees avati Eesti Tuletõrjemuuseumi rändnäitus „Pritsunaised“. Näitus aitab mõtestada naiste rolli ja tähtsust Eesti tuletõrjes ning päästes läbi ajaloo. ERMis on näitus uudistamiseks väljas 1. märtsini.

Näitusel on eksponeeritud ajaloolised fotod naiste tegevustest tuletõrjes, vormid ja tööriided erinevatest ajastustest ning videosalvestis komandode igapäevaelust. Näituse eesmärk on juhtida tähelepanu, et naised on läbi ajaloo pidevalt tegelenud alaga, mida seostatakse eelkõige meeste ning maskuliinsusega. Praegugi lööb vabatahtlike päästekomandode töös kaasa ligi 400 naist. Eesti kutselistes komandodes töötab kolm naist päästjana, aga Räpina päästekomandos on naine jõudnud juba meeskonnavanema ametikohale.

Eesti tuletõrje algusaegadel olid just naised need, kes kogusid tuletõrjetehnika soetamiseks ja toimimiseks kapitali. Aja möödudes hakkasid naised ka tulekustutus- ja päästetöödel osalema. Esialgu küll pigem toetavates ülesannetes, kuid hiljem tegid ka otseselt kustutus- ja päästetöid. ERMis avatud näitusel on kaardistatud naiste ametikohtade muutused 20. sajandil, mis annab vaatajale laiema konteksti ja ülevaate erinevatest ajajärkudest ning ametitest, kuhu naised järk järgult siirdusid.

Näituse loomist ja esitlemist toetavad Päästeamet ning Eesti Kultuurkapital. Alates 3. märtsist on rändnäitus Pärnu Muuseumis, alates 1. juulist Narva Muuseumis ja alates 23. septembrist Rahvusarhiivi galeriis.

Lisainfo näituse sisu kohta kuraator Triin Kergelt telefonil 58 85 62 43, e-postilt triin.kerge@rescue.ee.

Intervjuusid Lõuna-Eesti naissoost päästjatega, kes reageerivad päästesündmustele, vahendab Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik 5114297, e-post marek.kiik@rescue.ee.