Elanikkonna kriisideks valmisoleku teema lööb viimastel aastatel laineid. Kriisid tabavad meid üksteise järel, kuid paraku jätab inimeste valmisolek neiks endiselt soovida.

Eelmisel nädalal Eestit räsinud esimene sügistorm näitas ilmekalt kui lihtsalt võib elektrita jääda üle 20 000 majapidamise. Teadagi polnud tegu just kõige tõsisema tormiga, kuid sellegipoolest pidid kümned tuhanded inimesed mõtlema, kuidas nad elektrita oma tavaelu jätkata saavad. „Elektrikatkestus ei tähenda vaid pimeduse võitu valguse üle, vaid paljudes kodudes kaob koos elektriga ka vesi, soojus ja toiduvalmistamise võimalus,“ sõnab ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. „Tänapäevamugavustega harjunud inimesed ei oska arvatagi, et elekter katkeb kauemaks kui tund või kaks, kuid tegelikkuses võib suuremate kahjustuste korral elektrita olla päevi või nädalaidki,“ selgitab Virkala.

Uuringud näitavad, et hädaolukordadeks on kõige vähem valmis, aga ka kõige rohkem haavatavad suurtes kortermajades elavad linlased. Kortermajades on paljud teenused tsentraalsed ja ulatusliku kriisi korral võivad korraga kaduda ära kõik eluks vajalikud mugavused. Juba mõnepäevane elektri-, keskkütte- või veevarustuse katkestus tekitab suurele osale Eesti elanikest probleeme kodu kütmisel ja toidu valmistamisel. „Elekter läinud, sulab üles külmkapp, mistõttu tuleb kiiresti riknevad toiduained tarbida esmajärjekorras,“ lausub Virkala. Järgmisena tuleb appi võtta juba enne hädaolukorda tekitatud toiduvaru. „Toidu varumise osas kehtib lihtne reegel: varuda tasub koheselt söödavaid või kergesti valmistatavaid toiduaineid: pudrud, makaronid, müslibatoonid, pähklid, kuivatatud puuviljad, konservid, purgisupid jms,“ soovitab ennetusosakonna ekspert. Selleks aga, et makaroni ja putru ei peaks toorelt nautima, tuleb endale muretseda ka matka-priimused või gaasigrillid. „Kriisivaru ei tähenda kasti toiduainete ja muu esmatähtsaga sahvris või voodi all. Toiduained võiksid olla pidevas ringluses – kui üks kahest ostetud makaronipakist on oma tee lauale leidnud, siis tuleks see koheselt uuega asendada. Tänapäeva rikkalik konserveeritud toodete valik poodides lubab aga ka hädaolukorras teha kõhule pai ja hea fantaasialennu korral kokata või gurmeetoitu.

„Vee varumisel peaks lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas ehk 21 liitrit nädalas,“ sõnab Virkala. Keskmiselt kaks liitrit vett arvestatakse joomiseks ning kolmas liiter kulub toiduvalmistamisele. Hädaolukorras ei pruugi saada tanklast kütust ega apteegist ravimeid. Seetõttu soovitab päästeamet hoida oma kütusepaak alati vähemalt pooltäis ning hügieeni- ja esmaabivahendeid ning vajalikke retseptiravimeid vähemalt nädala jagu. Varudes tuleb meeles pidada ka oma pere kõige pisemaid ja koduloomi. „Läbi tuleb mõelda ka alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad. Kindlasti peaks kodus olema akudel töötav raadio, saamaks infot ja käitumisjuhiseid, taskulambid ning laetud akupangad,“ toob Virkala mõned näited. Infoallikana võib kasutada ka autoraadiot.

Häda ei hüüa tulles, seega varusid tuleb süstemaatiliselt ja teadlikult üle vaadata ning neid täiendada. Kriisi korral võib abi jõuda inimesteni hiljem kui nad seda eeldavad ning seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused peaksid katkema.

Näidisvaru on leitav SIIN.
Käitumisjuhised ja praktilised soovitused käitumiseks kriisiolukordades on leitavad SIIN.