Avaleht

Kaitsevägi teavitas täna öösel (11.11) võimalikust õhuohust Lõuna- ja Ida-Eestis. Kuigi oht on praeguseks lõppenud, tuletab päästeamet meelde, kuidas käituda, kui leiad kahtlase objekti.

• Meri võib randa uhtuda ka meist kaugele kukkunud droone või selle tükke. Kahtlase objekti leidmisel palun järgi päästeameti suuniseid:
• Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.
• Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
• Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
• Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.

Kui objekt tundub kahtlane, aga sa pole kindel, millega tegu, anna sellest siiski teada. „Iga kahtlane objektitükk võib sisaldada midagi ohtlikku – täpse hinnangu oskab anda spetsialist,“ rõhutab päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Kalvar Tammine.

Erinevate ohtude korral edastab riik (nt päästeamet, kaitsevägi, politsei- ja piirivalveamet) info konkreetse ohu ja esmaste käitumisjuhiste kohta EE-ALARMi kanalite kaudu. Kanalite valik sõltub ohu olemusest ning pakilisusest.

Mis juhtudel teavitab kaitsevägi võimalikust õhuohust?

Kaitsevägi teavitab võimalikust õhuohust, kui droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole.

• Kui saad võimalikust õhuohust EE-ALARM teavituse SMSiga ja/või äpis:
• Varjuda ei ole vaja. Ela oma igapäevast elu, sh lähevad lapsed lasteaeda/ kooli ja täiskasvanud tööle.
• Ole väljas liikudes ümbritseva suhtes tähelepanelik ning valmis varjuma, kui olukord peaks muutuma. märkad ohtu, saad varjumiskäsu või kuuled sireene.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi saadud juhiseid.

Kui laps on lasteaias või koolis, lähedane hooldekodus, siis on ta sealse personali hoole all ja koju tuua teda ei ole vaja. Haridus- või hoolekandeasutus, haigla jm asutused peavad tagama oma hoolealuste turvalisuse.

Mis juhtudel teavitab kaitsevägi otsesest õhuohust koos varjumiskorraldusega?

Kaitsevägi saadab otsese varjumiskorralduse ning võib käivitada ka sireenid, kui õhuoht on vahetu ehk ohus on inimeste tervis, elu ja vara. Otsene varjumiskorraldus saadetakse näiteks siis, kui Eesti õhuruumis on lennuvahend, mille osas on alust arvata, et see võib olla otseselt ohtlik ohualas viibivatele inimestele.

Kui kuuled sireene, saad kaitseväelt varjumiskäsu SMSiga, äpiteavitusega ja/või Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) kanalite kaudu või märkad ohtu:

• Varju kohe lähimaasse siseruumi, võimalikult madalale korrusele mitme seina taha, eemale akendest. Varju seal, kus parasjagu oled – kodus, tööl, koolis, lasteaias, poes või mujal siseruumis, sest väljas liikumine on vahetu õhuohu korral eluohtlik.
• Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse kaela ja pead kätega.
• Sõidukiga liikudes pargi see nii, et see ei takistaks operatiivsõidukeid. Lahku autost ja varju lähimasse siseruumi või takistuse taha, sest auto ei paku õhuohu korral piisavat kaitset.
• Hoia laetud telefon käepärast ja järgi edasisi juhiseid.

Ohu ajal saad lisainfot veebilehelt kriis.ee või riigiinfotelefonilt 1247, lisaks ERRst ning Eesti teistest meediakanalitest.

Ohu möödumisest antakse teada EE-ALARMi kanalite ja meedia kaudu.

Lisainfot käitumisjuhiste kohta vaata olevalmis.ee veebilehelt.