Uudised

Pärnu linnas märgistati rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega esimesed avalikud varjumiskohad

Päästeamet koostöös Pärnu linna ja eraettevõtetega tähistas avalikud varjumiskohad rahvusvahelise tsiviilkaitse märgistega.

Lääne päästekeskuse juhi Heiki Soodla sõnul on muutunud julgeolekuolukord Euroopas ja sõda Ukrainas näidanud, kui oluline on inimeste ja riigi kriisideks valmisolek ning elanikkonnakaitse. „Pikk rahuaeg Euroopas on möödunud ja see tuletab meile meelde, mida peab enne ära tegema, et kriisiks valmis olla ning kuidas käituda, kui mingi oht parasjagu ähvardab. Elanikkonnakaitsel on neli tasandit – inimene, kogukond, omavalitsus ja riik, seega valmisolek algab inimesest endast ning riikliku toetuse süsteemi loomisest. Täna teeme selles osas esimesi samme ning suur töö on veel ees,“ ütles Soodla.

Pärnu linnapea Romek Kosenkranius lisas: „Maailm ei ole pärast 24. veebruari 2022 Venemaa poolt alustatud sõda Ukrainas enam endine ja seetõttu tuleb ka Eestis valmistuda elanikkonna kaitseks. Pärnu linn ja Päästeamet on koostöös kaardistanud esialgsed võimalikud elanikkonna varjekohad ning need vastavalt Genfi konventsioonile märgistanud. Töö jätkub nii varjumiskohtade kaardistamise kui elanikkonna hoiatussüsteemide väljatöötamise osas.“

Pärnu linnas on esialgu välja valitud 6 avalikku varjumiskohta: Port Artur I , Port Arturi parkimismaja, Pärnu Keskus, Vanalinna kooli võimla, Paikuse endine vallamaja ja Tõstamaa mõis. Nendest kolm kuuluvad kohaliku omavalituse alluvusse, teised kolm on eraomandis. Kui omavalitsus tegi ettepaneku võtta varjumiskohana kasutusele Port Artur I, siis Port Arturi tegevjuhi Mari-Liis Lembitu sõnul ei kõhelnud nad hetkekski . „Kus siis veel, kui mitte linnasüdames paiknevates hoonetes, kus on varjumiseks sobilikud tingimused.“ Kuna parklahoone on uusehitis, pakuti see varjumiskohana ise välja.

Hoonete sobivuse ja tehnilise seisukorra kontrollis üle Päästeamet. Soodla ütles, et hoonete valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et hea varjumispaik on maa all, raudbetoonist ja ilma akendeta. Selleks sobivad majade keldrid, maa-alused parklad. „Kindlasti ei ole tänane varjumiskohtade arv piisav ning olukorra leevendamiseks tuleb edasi tegeleda kortermajade keldrite kohandamisega inimestele sobilikuks kogunemiskohaks ohu korral,“ lisas Soodla.

Järgmise sammuna tuleb selle aasta jooksul teisteski maakondades leida, kontrollida ja tähistada sobivad varjumiskohad. Avalike varjumiskohtade ettevalmistamisega paralleelselt on töös ka sireenidel põhineva ohuteavitussüsteemi loomine.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral kõigile abivajajatele ning need on tähistatud tsiviilkaitse märgiga. Tsiviilkaitse eesmärgil kasutavate ehitiste ja vahendite ning tsiviilelanikkonna jaoks ette nähtud varjenditena kasutatavaid objekte ei või hävitada ega rünnata, selle tähisega märgistatud objektide või hoonete ründamine sõjalisel eesmärgil võrdub sõjakuriteoga. Regulatsioon varumiskohtade kohta tuleneb 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse lisaprotokollist. Varjumiskohtade asukohad peavad olema teada kõigile linnaelanikele.

Varjumine võib olla vajalik sõjalise ohu korral, aga ka muu ohu, näiteks ekstreemne ilmastik, suur põleng, keemiarünnak, massirahutused jms korral. Ohuteavituse annab Päästeamet meedia kaudu või muid kommunikatsioonivahendeid kasutades. Välja töötamisel on ka asukohapõhine teavituse süsteem ehk elanikele saadetakse ohu korral SMS.

Kirja manusest leiate varjumiskohtade kaardi ja faili avalike varjumiskohtade kohta, kus on hoonete kirjeldused. Lisaks fotod: Pärnu Keskuse ja parkimismaja märgistus, Pärnu Keskuse märgistamine, Tõstamaa keskkooli märgistus ja Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja Lääne päästekeskuse juht Heiki Soodla seismas parkimismaja märgi juures.