Päästeamet sõlmis kaubanduskeskusega Kvartal koostöölepingu nende hoone avaliku varjumiskohana kasutamiseks. Kvartal on Tartu Kaubamaja kõrval teine Tartu eraettevõte, kelle maa-aluseid ruume varjumiskohana kasutusele saab võtta. Kvartali lisandumine on eriliselt kasulik, sest aitab hajutada varju otsivaid inimesi. Avalikud varjumiskohad võetakse kasutusele kasvava ohuprognoosi alusel ja sinna saavad minna inimesed, kes ootamatu ohu tekkimisel linnaruumis viibivad. Kodus või tööl viibivad inimesed peaksid ohu korral varjuma selles hoones, kus asuvad.
„Kvartaliga sõlmitud koostöölepingu üle on tõeliselt hea meel, sest tänu veel ühe mahuka maa-aluse osaga hoone lisandumisega on kesklinna avalikes varjumiskohtades tagatud ruum juba väga suurele inimhulgale, kes ohu eest kiireks varjumiseks seda hädasti vajavad,“ ütles Lõuna päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo juhataja Almar Nuuma. „Kuid oluline pole ainult kohtade maht, vaid see, et varjumiskohad oleks üle linna rohkem laiali ning seepärast käib uute avalike varjumiskohtade leidmiseks töö edasi, seda näiteks ka Ahhaa teaduskeskuse ja Lõunakeskusega.“
Avalikud varjumiskohad on mõeldud ohu korral varjumiseks linnaruumis liikuvatele inimesetele. Kvartal ja Tartu Kaubamaja on selleks väga heas asukohas, sest asuvad linnasüdames ning nende maa-alused betoonseintega parklad mahutavad rohkelt inimesi.
Esmaspäeval andis Lõuna päästekeskuse varjumiskohtade nõunik Maarja-Liis Laprik Kvartali haldusjuht Margus Tuulingule üle avaliku varjumiskoha märgistused, mis täna hoonele kinnitatakse. „Meil on hea meel, et saame panustada oma kogukonna turvalisusesse läbi Kvartali hoones töötavatele ja kesklinnas viibivatele inimestele uue suurima avaliku varjumiskoha tagamise,“ ütles Tuuling.
"Kvartali lisandudes on meil avalikke varjumiskohti pakkuda kolmandikule linnaelanikest. Kindlasti ei piirdu me sellega. Otsime koos partneritega kohti juurde, et saaksime pakkuda linnaelanikele maksimaalselt turvatunnet," sõnas Tartu linnapea Urmas Klaas.
Enne eraettevõtteid on Tartus osade oma hoonete keldrikorruste avalike varjumiskohtadena kasutamiseks nõusoleku andnud Tartu linn ja Tartu Ülikool. Enamik avalikke varjumiskohti ei ole tavaolukorras varjumiskohana kasutatavad ning need avatakse suurenenud (sõja)ohu korral. Riikliku ohuprognoosi alusel antakse avaliku varjumiskoha omanikule selle avamise vajadusest teada vähemalt 72 tundi enne varjumiskoha kasutusse võtmist. Nii jõuab omanik asutuse töö ümber korraldada, ruumid varjumiseks ette valmistada ja nendesse sissepääsu tagada. Valmidus varjumiskoha rajamiseks ja kasutuselevõtuks eeldab hoonepõhist lähenemist ja planeerimist ning vastavat nõu saab päästeametilt.
Avalikud varjumiskohtad leiab Maa-ameti kaardirakendusest.
Parim varjumiskoht on lähim varjumiskoht! Selleks sobib ka eluhoone akendeta kivi- või betoonseintega ruum või varjumiskohaks kohandatud ruum keldris.