Kriisivalmidus ettevõtetele

Kas sinu ettevõte on valmis tegutsema vähemalt 72 tundi?

Kriis võib tekkida ootamatult – ilma ettehoiatuse ja selge alguseta. Elektrikatkestus, sidehäired, küberrünnak, tarneraskused või äärmuslikud ilmastikuolud võivad peatada ettevõtte tavapärase töö. Küsimus ei ole enam selles, kas kriis tuleb, vaid kas sinu ettevõte on selleks valmis.

Ettevõtte roll kriisis

Töötajad viibivad suure osa ajast töökohal. Seetõttu peab ettevõte olema valmis olukorraks, kus kriis tabab tööajal.

Tööandja vastutus kriisis on:

• tagada töötajate ja klientide ohutus;
• anda selged ja arusaadavad juhised käitumiseks;
• korraldada töö ümber vastavalt olukorrale;
• vältida segadust, paanikat ja valeinfo levikut.

Selged juhised ja harjutatud tegevused aitavad vältida olukorda, kus töötajad tegutsevad omal algatusel ja riskivad enda või teiste turvalisusega.

Hinda oma ettevõtte valmisolekut

Kas suudate toimida vähemalt 72 tundi olukorras, kus:

• elektrit ei ole;
• side on häiritud või katkenud;
• kütust ei ole võimalik tavapäraselt tankida;
• makseterminalid ei tööta;
• kriitilised tarned viibivad;
• osa töötajaid ei pääse või ei tule tööle

Kui vastus on mõnele neist küsimustest „ei“, on vaja kriisivalmidust parandada.

Kuidas koostada toimiv kriisiplaan?

Hea kriisiplaan on lihtne ja arusaadav, reaalselt teostatav ning töötajatele tuttav ja läbi harjutatud.
Kriisiplaan peab vastama järgmistele küsimustele:

• kes juhib kriisi ja kes teda asendab;
• kuidas antakse töötajatele ja klientidele juhiseid;
• kuidas toimub töö ümberkorraldamine;
• millised teenused peavad jätkuma;
• kuidas tagatakse ohutus kohapeal;
• millised on tegevused esimese 1–72 tunni jooksul;
• kuidas tegutsetakse, kui antakse varjumiskorraldus.

Praktilised sammud kriisivalmiduse tõstmiseks

Kaardista riskid ja kriitilised teenused

• mis võib sinu ettevõtte töö peatada;
• millised teenused peavad kindlasti jätkuma;
• millistest teenustest või partneritest sõltud;
• kui kaua saad ilma elektri, side, kütuse või IT-süsteemideta hakkama;
• mis teenused võivad ajutiselt peatuda

Pane paika kriisiplaan ja -rollid

• kes juhib ettevõttes kriisi;
• kes asendab võtmeisikuid nende puudumisel;
• kes teavitab töötajaid ja partnereid olukorrast;
• kuidas jagatakse osapooltele infot ja käitumisjuhiseid;
• millised on kriitilised tegevused kriisis
• kuidas toimub töö ümberkorraldamine;
• millised võimalikud kriisiaegsed ülesanded töötajatele tekivad;
• kas töötajad oskavad kriisiaegseid ülesandeid ka täita.

Mõtle läbi alternatiivsed lahendused

• varutoite vajadus ja generaatori olemasolu;
• alternatiivsed sidevahendid;
• kas ettevõte suudab ajutiselt toimida ka sularahamaksetega;
• kriitilised varud;
• võimalus töötada teisest asukohast;
• paberil vajalike kontaktide olemasolu (hoida need ka ajakohasena);
• mitu erinevat (koostöö)partnerit/varustajat.

Harjuta ja testi

• testi osapoolte kriisiaegset teavitamist;
• harjuta töö jätkamist elutähtsate teenuste (side, elekter, kütus, makseteenus jmt) katkestuste korral ning tee vastavaid õppuseid;
• kaasa õppustesse võtmetöötajad ja partnered.

Tõsta töötajate ja perede valmisolekut

• julgusta töötajaid looma koduseid kriisivarusid;
• tutvusta ettevõtte käitumisjuhiseid kriisi korral;
• suurenda teadlikkust ohtudest ja valmisolekust;
• suuna töötajad läbima elanikkonnakaitse e-koolitust või telli päästeametilt praktiline kriisikoolitus.

Tegutsemine otsese ohu korral

Kui riik edastab ohuteavituse ja antakse korraldus varjuda, varju kohe lähimasse siseruumi, liigu kõige madalamale korrusele, hoia eemale akendest ja proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Mõtle läbi, kuidas tagada ohutus varjumiskorralduse ajal. 

Rohkem infot kriisideks valmistumise kohta leiab olevalmis.ee lehelt.