Erinevate ohtude, sealhulgas õhuohu korral kasutab riik sellest teada andmiseks EE-ALARMi kanaleid, edastades info konkreetse ohu ning esmaste käitumisjuhiste kohta. Kanalite valik sõltub ohu olemusest ning pakilisusest. Tuletame meelde peamised soovitused ja käitumisjuhised juhuks, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus.
Kõige olulisem on suunise saamisel seda hoolikalt lugeda – need võivad suunata ettevaatlikkusele või hoopis viivitamatule tegevusele. Alati tuleb hoolikalt läbi lugeda, milliseid juhiseid riik, näiteks Kaitsevägi või Päästeamet, teatega edastas. Arvestada tuleb, et detailsem olukorrainfo võib aega võtta. Esmane ohuteavitus sisaldab kõige kriitilisemaid juhiseid. Ohu möödumise kohta annab riik infot nii meedia kui ka EE-ALARMi kanalite kaudu.
Õhuohu või võimaliku õhuohu korral käitumiseks leiab üldised juhised leheküljelt olevalmis.ee või kriis.ee. Alates sellest nädalast on kõikidel inimestel võimalik läbida ka elanikkonnakaitse koolitus, mis aitab omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks. Koolituse leiab veebilehelt olevalmis.ee/koolitus. Koolitusest leiab ka juhised, kuidas õhuohu korral käituda.
Võimalik õhuoht
Võimaliku õhuohu kohta saadab Kaitsevägi teavituse siis, kui hinnatakse, et droonid või muud ohtlikud lennuvahendid võivad mingisse piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. Näiteks on õhuruumi eksinud või sisenemas droonid, mis tõenäoliselt lendavad alast üle, aga suure tõenäosusega ei ohusta inimesi.
Sellisel juhul antakse info ohu kohta ning suunis drooni märgates või ohuolukorra muutudes kohe varjuda.
Varjumishoiatus
Kui Kaitsevägi hindab, et õhuoht on vahetu ehk Eesti õhuruumis olev lennuvahend võib rünnata või olla otseselt ohtlik alas viibivatele inimestele, edastab Kaitsevägi otsese varjumiskorralduse ning võib käivitada alas ka sireenid. Sellisel juhul tuleb varjuda võimalusel lähimasse siseruumi, soovitavalt madalale korrusele ning mitme seina taha.
Juhised, kuidas erinevates olukordades varjuda, leiab olevalmis.ee/varjumine
