Uudised

Eestisse jõudis esimene ohusireenikomplekt

Täna demonstreeriti Männiku karjääris esimest Eestisse jõudnud ohusireenikomplekti. Detsembris paigaldatakse esimene ohusireenikomplekt Tallinnasse.

Oktoobris sõlmisid siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ning päästeamet ohuteavituse sireenisüsteemi ostuks lepingu Slovakkia ettevõttega Telegrafia. Esimene komplekt on nüüd Eestisse jõudnud ning täna oli esimest korda võimalus seda kuulda ja näha.

„Sireenisüsteemi välja arendamist riigile soovitas juba 2018. aastal valminud elanikkonnakaitse kontseptsioon, kuid toona ei leitud selleks raha. Sõda Ukrainas õpetab meid vaatama laiema pilguga, sest vaenlane ei ründa ainult sõjalisi objekte, aga ka tsiviilelanikke ja taristut. Riik peab olema võimeline oma elanikke sõjas või mistahes muus kriisis kaitsma. Tänavu kevadel seisis siseministeerium selle eest, et riigikaitse lisaeelarve sees leitaks raha ka ohuteavituse sireenideks. Valitsus eraldas ohusireenide võrgustiku loomiseks 4,5 miljonit eurot,“ ütles siseminister Lauri Läänemets.

„Territooriumi sõjalisest kaitsmisest üksi ei piisa – kõige olulisemad on meie riigi inimesed. Seetõttu on ülioluline saavutada ühiskondlik kokkulepe, et tulevikus investeerime 0,5% oma SKT-st igal aastal ja püsivalt elanikkonnakaitsesse. Ligi miljardi euro suuruse sõjalise kaitse-eelarve kõrval on see väike ent hädavajalik investeering, millega saame tagada oma Eesti elanike turvalisuse, kaitstuse, valmisoleku ja toimetuleku kriisides,“ lisas ta.

Päästeamet alustas ühtse üle-eestilise ohusireenide võrgustiku arendamisega tänavu kevadel. Eesmärk on välja töötada süsteem, mis võimaldaks jõuda võimalikult suure arvu elanikeni ning mida oleks võimalik keskselt käivitada. Elanikkonnakaitse vaatest on see suurim investeering, mida viimase 30 aasta jooksul on tehtud.

Kiireks ohuteavituseks kasutab riik erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad võimalikult palju inimesi õigeaegselt ohu eest hoiatada. „Sireenide võrgustik on üks osa ohuteavituse süsteemist. Lisaks kasutatakse ohuteavituseks ka massimeediat, asutuste veebilehekülgi ja sotsiaalmeediakanaleid, mobiiltelefoni sõnumeid, vajadusel ka valjuhääldeid ja ukselt uksele teavitamist,“ rääkis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Sireenidel põhinev ohuteavituse süsteem paigaldatakse 22 asulasse: Tallinna ja selle lähiümbruse tiheasustusse, Tartusse, Narva, Pärnusse, Võrru, Paldiskisse, Sillamäele, Tapale, Jõhvi, Kohtla-Järvele, Maardusse (sh Muugale), Rakverre, Valka, Keilasse, Viljandisse, Jõgevale, Põlvasse, Raplasse, Kärdlasse, Kuressaarde, Haapsallu, Paidesse. Tulevikus soovitakse võrgustikku laiendada kõikidesse suurematesse linnadesse.

„Sireenide paigaldamisel ja kohavalikul lähtutakse sellest, et hoiatav signaal kostaks võimalikult kaugele. Seepärast paigutatakse sireenid eelistatult juba olemasolevate kõrgemate rajatiste, näiteks sidemastide, korstnate jms külge. Samaaegselt seadmete hankimisega käivad läbirääkimised nende kohtade omanikega, kelle hoonete või ehitiste külge sireenisüsteeme paigaldada soovime,“ ütles Tammearu.

„Olukorrad, mille puhul sireenide kaudu teavitust edastatakse, on suurõnnetused, hädaolukorrad (näiteks kiirgusõnnetus või õnnetus ohtlike kemikaalidega), aga neid saab kasutada ka sõjalise ohu korral. Sireeniga teavitatakse siis, kui inimese elule on vahetu oht. Sellises olukorras peab inimese käitumine olema kindel ja teadlik – esimesel võimalusel tuleb varjuda siseruumi, otsida lisainformatsiooni ja käituda saadud juhiste järgi,“ lisas Tammearu.

Täpsemaid käitumisjuhiseid selle kohta, kuidas toimida, kui kõlab ohusireen, tutvustatakse elanikkonnale uuel aastal.

Ohusireenide võrgustiku tehnoloogilise poole loomise eest vastutab Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT).

Esimesed seadmed on plaanis paigaldada 2022. aasta lõpus ning 22 asula sireenid saavad paika 2023. aastal.

Fotod leiab siit.