Hädaabi

112

Infotelefon

1524

660 1524

Vanusega kaasnevad terviseriskid. 2018. aastal olid üle poole uppunutest eakad. Veekogude läheduses on oluline olla ettevaatlik.

Uudised

Seitsme kuuga on uppunud juba 27 inimest

19.08

Seitsme kuuga on Eestis uppunud juba 27 inimest, neist 8 juulis. Võrreldes 2018. aasta sama ajaga on meeste osakaal uppunute seas veelgi suurenenud. Kui 2018. aasta esimesel seitsmel kuul uppunutest oli mehi 88%, siis 2019. aastal on uppunutest suisa 92,6% meesterahvad. Uppunute keskmine vanus oli 55 eluaastat.

„Päästeameti selle aastane veeohutuskampaania seadis fookusesse just nimelt vanemad inimesed, sest eelmisel aastal kasvas uppumissurmades hüppeliselt just eakate inimeste osakaal. On näha, et see probleem on jätkuv ning vajab tähelepanu. Meie jaoks on igal juhul selgelt välja joonistunud riskigrupp, kes veeõnnetustesse satuvad – vanemad inimesed, eeskätt just meesterahvad,“ rääkis Päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.

Samuti on sel aastal suurenenud siseveekogudes uppunute osakaal – kui 2018. aastal oli see 38%, siis 2019. aastal koguni 74%. Jätkuvalt on uppumissurmade puhul oluliseks teguriks alkoholijoove. 11 hukkunu puhul on joove kinnitust saanud, mitme hukkunu puhul on joobekahtlus.

„Tuletan veel kord kõigile meelde, et alkohol ja veekogu ääres viibimine ei käi kokku! Purjus inimene ei pruugi osata hinnata olukorra ohtlikkust, mistõttu on oluline, et lähedal viibivad inimesed oleksid tähelepanelikud ja sekkuksid enne kui on hilja,“ seletab Mikko Virkala.

Tulekahjudes hukkus juulis 2 inimest. Esialgsetel andmetel sai mõlemal juhul tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. Kokku on 7 kuuga tulekahjudes hukkunud juba 19 inimest ning jätkuvalt on suureks riskiteguriks just hooletu suitsetamine. Enamik hooletu suitsetamise tõttu hukkunutest on olnud ka alkoholijoobes. Tulekahjudes sai juulis vigastada 7 inimest. Ka eluhoonete tulekahjude puhkemises mängivad suurt rolli hooletu suitsetamine ning elektriga seonduvad õnnetused (elektriseadme kasutamine, rike elektriseadmes või -paigaldises). Juulis oli kokku 71 hoonetulekahju, neist 34 toimusid eluhoonetes.

Juulis päästeti 19 inimest, neist 1 tulekahjust, 1 tulekahju ohu olukorrast, 3 veeõnnetustest ja 4 liiklusõnnetustest. Kokku on 7 kuuga päästetud 192 inimest.

Metsas ja maastikul toimus juulis 67 tulekahju. Võrreldes möödunud aasta juulikuuga on seda oluliselt vähem – 2018. aasta juulis toimus 164 põlengut.

Demineerimisalaseid väljakutseid oli juulis 183. Kokku leiti ja tehti kahjutuks 184 lõhkekeha.

Juulis oli kokku 1276 päästesündmust, millest suurema osa ehk ligi 30% moodustasid tulekahjud. 189 päästesündmust lahendasid kutselised päästekomandod koos vabatahtlike päästjatega ning 50 päästesündmust lahendasid vabatahtlikud päästjad iseseisvalt. Juulis nõustasid kutselised ja vabatahtlikud päästjad ühtekokku 844 kodu.

Päästeameti eesmärk aastaks 2025 on vähendada igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele ning et iga eestimaalane mõtleb, teab ja hoolib iseenda, oma lähedaste ja keskkonna turvalisusest ja ohutusest.

Päästeamet hoiab Eesti inimeste ohutust ja on usaldusväärne partner turvalisuse tagamisel. Eestit katvasse ühtsesse päästevõrgustikku kuulub 1700 kutselist ja üle 2000 vabatahtliku päästja.

Loe edasi

Statistika 2019

Tulekahjudes hukkunud

(15.08)

20

Veeõnnetustes hukkunud

(15.08)

31

Hoonetulekahjud

(15.08)

745

Leitud lõhkekehad

(15.08)

2235