Gaasiõnnetus

Mis on vedelgaas?

Vedelgaasi peamiseks koostisaineks on propaan. Nagu metaan, nii on ka propaan värvitu ja lõhnatu gaas, mis on väga kergesti süttiv ning plahvatav. Propaan on plahvatusohtlik, kui 2 – 11 % ruumist on täidetud gaasiga. Plahvatuse võib põhjustada isegi staatilisest elektrist tingitud säde. Otseselt mürgine propaan ei ole, kuid suures koguses õhku sattudes võib ta seoses hapniku hulga vähenemisega põhjustada lämbumist. Sisse hingates võib tekitada unisust, iiveldust, halba enesetunnet, peavalu ja nõrkust.

Propaan on õhust raskem ja seetõttu vajub gaas lekke korral madalamatesse kohtadesse – ruumi põrandale, süvenditesse, keldritesse, kanalisatsioonikaevudesse jne. Seetõttu on lekke korral ohus peamiselt alumised korterid, keldrid.

Et inimene saaks aru, kui gaas lekib, on majapidamises kasutatavatele gaasidele lisatud väikeses koguses lõhnaaineid. Lõhnaained teevad gaasi selgesti haistetavaks. Kui gaasileke on maa-aluses gaasitorustikus ja gaas tõuseb läbi pinnase maapinnale, on odorandid filtreerunud ja iseloomulik lõhn kadunud, mistõttu gaasisisalduse avastamine õhus on võimalik ainult gaasianalüsaatoriga.

Gaasiplahvatusele on iseloomulik, et plahvatuse hetkel sumbub ka tuli, mis plahvatuse tekitas. See tähendab, et harilikult ei teki peale gaasiplahvatust tulekahju. See on tingitud kahest asjast – esiteks toimub plahvatus väga lühikese hetke jooksul, teised ruumis olevad esemed ei jõua veel süttida ning põlenud gaas ise kustub kohe. Teiseks tekitab plahvatus ruumis nii kõrge rõhu, et see summutab leegid. Tekkiv rõhk on piisavalt kõrge ja purustab kõige nõrgemad konstruktsioonid ning gaasid pääsevad välja.

Plahvatuse mõju vähendamiseks paigaldatakse gaasirajatistes uksed, aknad ja luugid selliselt, et nad avaneksid väljapoole ja laseksid sel moel plahvatusgaasid välja. Samuti tehakse vahelaed kergpaneelidest ning suurendatakse klaasitud pindu. Kui samad tingimused on täidetud ka teistes ruumides või hoonetes, kus kasutatakse gaasi, on plahvatuse tagajärjel tekkivad purustused väiksemad. Kui ruumis on gaasileke, kuid ei ole kokkupuudet süüteallikaga, siis tekib seal mingil hetkel küllastunud segu (gaasi on liiga palju ja hapnikku liiga vähe), mis ei ole enam süttimisohtlik.