Varjumine

Varjumise üldmõisted, rollijaotus

Mis vahe on varjendil ja varjumiskohal?

Varjumiskoht

Ei ole spetsiaalselt varjumiseks ehitatud, vaid selleks kohandatud ruum (nt kelder). Varjumiskoht kaitseb inimest tolmu, lööklaine ja lendavate esemete nagu kildude eest, kuid mitte otsetabamuse eest. Varjumiskoht on mõeldud lühiajaliseks kasutamiseks ning selle nõuded on leebemad varjendi nõuetest.

Varjend

On ehitatud spetsiaalselt varjumiseks ning selle konstruktsioon vastab üsna karmidele varjendi nõuetele. Varjend kaitseb inimest plahvatuse eest, sh kaasneva ülerõhu ja lenduvate kildude eest ka väiksema otsetabamuse korral, lisaks saastunud välisõhu ja kiirguse eest (filtreeritud välisõhk, hermeetilisus).

Varjendid ja varjumiskohad jagunevad omakorda avalikeks ja mitteavalikeks.

Mis vahe on avalikul ja mitteavalikul varjumiskohal või varjendil?

Nii avalikud kui mitteavalikud varjumiskohad ja varjendid valmistatakse ette Vabariigi Valitsuse otsusel ohuolukorras kuni kolme ööpäeva jooksul. Igapäevaselt ei pruugi need olla avatud ega täielikus valmiduses.

Avalik varjumiskoht või varjend

  • on mõeldud avalikus ruumis viibijatele (nt kino-, poe- või hotellikülastajad), aga ka tänavalt tulijatele;
  • on märgistatud varjumise märgiga;
  • on leitav kaardilt.

Mitteavalik varjumiskoht

  • on mõeldud konkreetse hoone kasutajatele;
  • ei pruugi olla märgistatud ega avalikult teada.

Koduloomad varjumiskohas või varjendis

  • Avalikku varjendisse või avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga.
  • Mitteavalikku varjendisse või mitteavalikku varjumiskohta väikeloomade ja lindude kaasavõtmise kord lepitakse eraldi kokku ja määratakse hoone varjumisplaanis.

Mis asi on varjumisplaan?

Varjumisplaan on juhend, mis selgitab, kuidas hoones varjuda. See annab hoone kasutajatele vastused küsimustele:

  • kas hoones on võimalik varjuda?
  • kus saab varjuda?
  • kuidas kriisiolukorras varjumine korraldatud on – kes teeb mida?

Oluline! Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones varjumine ei ole võimalik – sellisel juhul tuleb läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse.

Rollid varjumisvõimaluste loomisel

Elanik, hoone kasutaja

Elanikel on võimalik hinnata oma igapäevaseid liikumisteid (kodu, töö, kool, lasteaed, pood, vaba aeg) ja mõelda, kas nende läheduses on kohti, kuhu saab kiiresti varjuda.

Samuti on võimalik teha ettevalmistusi oma kodus varjumiseks, nt vaadata üle, et oma maja keldrid või muud sobilikud ruumid oleksid prahist ja muust tarbetust kraamist vabad või tõstatada varjumisplaani ja varjumiskoha rajamise teema ühistu koosolekul. 

Hoone omanik (sh tööandja)

Hoone omanikul on oluline roll varjumisvõimaluste tagamisel. Olemasolevate hoonete omanikel tasub hinnata, kas ja millised võimalused on hoones olemas, et pakkuda elementaarset kaitset seal viibivatele inimestele. 

Sageli on kõige turvalisem koht hoone kelder, kuid ka selle puudumisel võib leida sobivaid lahendusi näiteks esimesel korrusel.

Korteriühistu

Eestis on üle 24 000 korteriühistu ning nendes hoonetes elab üle poole elanikkonnast. Seetõttu on korteriühistutel oluline roll varjumise korraldamisel ning varjumisplaanide koostamisel. Varjumise teema on soovitatav võtta arutlusele korteriühistu üldkoosolekul, et hinnata võimalusi ja leida lahendusi ruumide kohandamiseks.

Planeerijad, arendajad, arhitektid jt

Kui kavandad uut suuremat hoonet (suletud netopind 1200+ m², tööstushoonete puhul 1500+ m²), mõtle varjumise lahendus läbi juba planeerimise algfaasis – kui hoone ehitusloa taotlus on esitatud alates 1. juuli 2026, on varjendi rajamine kohustuslik. Ka väiksemates hoonetes tasub kaaluda varjumisvõimaluste loomist.

Kasulikud materjalid