Varjumine

Varjumiskoht

Millistele hoonetele tuleb rajada varjumiskoht?

Varjumiskoht tuleb võimalusel rajada 1. juuliks 2028 suurematesse hoonetesse (1200 m²+, tööstushoonetel 1500m²+), kui:

olemasoleva või uue hoone ehitusloa taotlus on esitatud enne 1. juulit 2026 ja
hoone peamise või osalise kasutusotstarbe järgi on ehitisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 Lisa 1 järgi varjendi rajamise kohustus (vaata tabelit). Kui hoonel on mitu kasutusotstarvet, millest ühel on vastav kohustus ja teisel mitte, siis tuleb ikkagi võimalusel rajada varjumiskoht.

Kui varjumiskohta tähtajaks ei kohaldata, tuleb selle tegemata jätmist varjumisplaanis põhjendada.

Varjumiskohaks kohandatud ruume võib igapäevaselt kasutada näiteks keldri, panipaiga või muu abiruumina. Oluline on, et ruume hoitakse korras nii, et ohuolukorras on Vabariigi Valitsuse otsusega võimalik koht kuni kolme ööpäeva jooksul varjumiseks ette valmistada.

Oluline! Kui tuleb teha varjumiskoht, on ka varjumisplaan kohustuslik. Olemasolevatel hoonetel peab varjumisplaan valmis olema 1. juuliks 2027 või hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Erandid varjumiskoha rajamisele

Kui hoone koosneb ühest või mitmest kasutusotstarbest, millest ühelegi ei ole Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 Lisa 1s varjendit nõutud, siis ei pea ka rajama varjumiskohta – seda olenemata hoone suurusest.
Mitme erineva lähestikku asuva hoone kasutajatele (nt elamu- või bürookompleks) võib rajada ka ühise varjumiskoha, kui varjendi ja hoonete vahemaad ei ületa 250 meetrit. Kui rajatakse mitme erineva hoone kasutajatele ühine varjumiskoht ühte hoonesse, siis võib varjumiskoha jätta rajamata nendesse hoonetesse, mille kasutajad on planeeritud juba teises hoones asuvasse ühisesse varjumiskohta. Oluline on, et varjumiskoha suuruse juures arvestatakse summeritult kõikide hoonete suurusi ja/või kasutajaid, kellele varjumiskoht mõeldud on.
Kui rajatakse mitu hoonet, kuid mille kasutajad on samad, siis võib planeerida mitme hoone kohta ühe varjumiskoha. Varjumiskoha ja hoonete vahemaad ei tohi ületada 250 meetrit. Varjumiskoha suurus arvutatakse suurema hoone järgi või suurema kasutajate hulga järgi.

Avalikud ja mitte-avalikud varjumiskohad

Varjumiskohad jagunevad mitte-avalikeks ja avalikeks:

mitte-avalik varjumiskoht on mõeldud ainult hoone kasutajatele, nt kortermaja elanikele või büroohoone töötajatele.
avalik varjumiskoht tuleb rajada hoonetesse, mis on avalikus kasutuses ning mille sees ja ümbruses liigub palju rahvast. Varjumiskoht ennekõike mõeldud hoone kasutajatele (nt hotelli külalised, poe- või kinokülastajad jne), aga hoone omanik peab mahutavuse piires olema valmis vajadusel hoidma varjumiskohta avatuna ka tänavalt tulijatele.
avalikku varjumiskohta tohib kaasa võtta väikeloomi ja linde kohase puuri, kasti, suukorvi või rihmaga; mitte-avaliku varjumiskoha puhul lepitakse see eraldi kokku varjumisplaanis.

Avalik või mitteavalik varjumiskoht tuleb võimalusel rajada olemasolevatesse hoonetesse, millele kehtivad avaliku või mitteavaliku varjendi nõuded: vaata täpsemalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 Lisa 1 tabelist.

Nii avalikud kui mitte-avalikud varjumiskohad peavad olema korrektselt märgistatud. Vaata juhendmaterjali.

Varjumiskoha kohandamise üldised põhimõtted

Varjumiskoht kohandatakse ruumi, mis asub täielikult või osaliselt maa all või hoone esimesel korrusel.
Varjumiskohas peab olema tagatud piisav õhuvahetus, arvestades varjumiskohas viibijate hulka.
Varjumiskohal, mis on suurem kui 15 ruutmeetrit, peab lisaks sissepääsuteele olema üks varuväljapääsutee, mis asub sissepääsutee suhtes hajutatult.
Hoonesse kohandatud varjumiskohas peab tagama tualeti kasutamise võimaluse.
Varjumiskoht peab olema puhas ja kuiv ega tohi tekitada lisaohte varjumise ajal.

Täpsemaid soovitusi, kuidas varjumiskoht ette valmistada, vaata www.olevalmis.ee/varjumiskoha-ettevalmistamine.

Varjumiskoha suurus

Ühele inimesele tuleb varjumiskohas võimaluse korral planeerida minimaalselt 0,75 ruutmeetrit põrandapinda. Eluhoones tohib ühes varjumiskohas olla kuni 180 inimest ja mitteeluhoones kuni 1000 inimest.

Mida teha, kui ehitisse ei ole võimalik rajada varjumiskohta?

Kui varjumiskohta pole võimalik majja kohandada, tuleb läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse ning need selgelt hoone kasutajatele varjumisplaanis välja tuua. Lahendusteks võivad olla ka teised lähedal paiknevad teiste hoonete avalikud või mitteavalikud varjumiskohad, kiirpaigaldatavad varjumiskohad, hoonete täiendav kindlustamine, hoonete kasutusrežiimi muutmine vms.

Päästeametilt nõu küsimiseks kirjuta ....