Varjumine

Varjumisplaan

Varjumisplaan on juhend, mis selgitab, kuidas hoones kriisi ajal varjuda.

See annab hoone kasutajatele vastused küsimustele:

  • kas hoones on võimalik varjuda,
  • kus saab varjuda,
  • kuidas kriisiolukorras tegutseda.

Varjumisplaani koostamiseks hinnatakse esmalt hoonet ja selle ümbrust. Selle põhjal leitakse parimad lahendused, et tagada inimestele turvaline varjumisvõimalus.

Millistele hoonetele tuleb koostada varjumisplaan?

Varjumisplaan tuleb üldjuhul koostada nii uutele kui olemasolevatele hoonetele:

  • mille suletud netopind on üle 1200 m² (tööstushoonetel alates 1500 m²)
  • hoone peamise või osalise kasutusotstarbe järgi on ehitisel Vabariigi Valitsuse määruse nr 50 Lisa 1 järgi varjendi rajamise kohustus (vaata tabelit).

Vaata täpsemalt, kuidas arvestada, mis nõuetele su hoone vastab: varjumisnõuded hoonetele.

Mis info peab olema varjumisplaanis?

Varjumisplaanis lähtutakse eelkõige sõjalise konfliktiga kaasnevast õhurünnakute ohust. Hoone omanik võib varjumisplaani koostamisel arvestada ka muid ohte (nt õhuoht ehksinud droonide puhul).

Varjumisplaanis tuleb välja tuua:

  • varjumise üldine korraldus hoones (kuhu ohuolukorras varjutakse, mis võimalused on tagatud, üldised kokkulepped jms) koos vastutajate kontaktandmetega;
  • varjumiskoha või varjendi paiknemine hoones, kuidas sinna liigutakse (skeem);
  • kes teeb mida ja millal, kui kriisiolukorras on vaja varjend või varjumiskoht ette valmistada (valmisolekusse seadmise etapid).

Kui mitme lähestikku asuva hoone kohta on rajatud ühine varjend või kohandatud ühine varjumiskoht, võib koostada ühise varjumisplaani.

Hea teada: kui hoonele on rajatud või rajamisel mitteavalik varjumiskoht või varjend, lepitakse varjumisplaanis ka vajadusel eraldi kokku kas ja kuidas saab kaasa võtta väikeloomi ja linde. 

  • Vaata näidet: kortermaja varjumisplaan, kus varjumiskoht on juba olemas (pdf).

Oluline! Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones varjumine ei ole võimalik – sellisel juhul tuleb läbi mõelda, kuidas hoones vahetu ohu korral tegutsetakse. Lahendusteks võivad olla ka teised lähedal paiknevad avalikud või mitteavalikud varjumiskohad, kiirpaigaldatavad varjumiskohad, hoonete täiendav kindlustamine, hoonete kasutusrežiimi muutmine vms.

Samuti tuleb varjumisplaanis põhjendada, kui hoonesse ei kohaldata tähtajaks (01.07.2028) varjumiskohta.

Mis ajaks tuleb varjumisplaan koostada?

Olemasolevatele hoonetele tuleb varjumisplaan koostada hiljemalt 1. juuliks 2027. Uutel hoonetel peab plaan valmis olema hiljemalt hoone kasutusloa taotlemise hetkeks.

Varjumisplaan tuleb koostada ka siis, kui hoones ei ole võimalik varjuda. Ka see info on hoone kasutajatele kriisiolukorras väga oluline.

Kes vastutab varjumisplaani koostamise eest?

  • Varjumisplaani koostamise eest vastutab hoone omanik, kes võib selle ülesande delegeerida ka teisele vastutavale isikule.
  • Korteriühistus korraldab plaani koostamise korteriühistu juhatus või otsustatakse see üldkoosolekul.

Varjumisplaani koostamise kohustus tuleneb Hädaolukorra seadusest (§16³) ja Vabariigi Valitsuse määrusest nr 50.

Kuidas tean, millised on varjumisvõimalused minu hoones?

Olemasolevate hoonete omanikele ja korteriühistu juhatusele soovitame kasutada varjumisvõimaluste hindamiseks meie spikreid:

Kui oled hoone kasutaja, siis küsi varjumisvõimaluste kohta hoone omanikelt, haldajatelt, korteriühistu juhatuselt.

Päästeametilt nõu küsimiseks kirjuta ....

Loe edasi ►

Täpsem info ja juhendmaterjalid, mida varjumiskohale ja varjendile esitatvate nõuete puhul silmas pidada: