Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Teab, mis on erinevad riskid ja kriisid, mis võivad meid ohustada, ja kuidas nende korral tegutseda. Teab, erinevaid riske.

Teab, erinevaid riske.
Teab, mis on erinevad kriisid.
Teab, missugused riskid ja kriisid on tõenäolised tema kodukohas.
Toob näiteid teda ümbritsevatest ohuallikatest ja võimalikest kriisidest.
Mõistab kriisideks valmisoleku vajadust.

Teab riski tunnuseid.
Teab kriisi tunnuseid.
Teab, millistest allikatest leida usaldusväärset infot riskide ja kriiside kohta.
Nimetab ja eristab inim- ja loodustekkelisi riske.
Mõistab, mis riskid ja kriisid võivad ohustada Eestit.
Väärtustab turvalist käitumist ja hoidub riskikäitumisest. Mõistab erinevates kriisides kohanemise vajadust.

Mõistab, mis on erikorrad ja mis juhul neid rakendatakse;

Abistab kriisiolukorras teise ennast ohtu seadmata;

Käitub turvaliselt ja hoidub riskikäitumisest.

Teab, mis on tsiviilkriisid ja riigikaitselised kriisid ning kuidas nende korral käituda;

Märkab ja hindab kriisiolukorda, tegutseb vastavalt olukorrale.

Teab, millised on riigi kasutatavad ohust teavitamise viisid ja kuidas vastavalt teavitusele käituda.

Teab, millised on erinevatest ohtudest teavitamise viisid.
Teab oma lähedaste kontakte ja olulisi riiklikke telefoninumbreid, mida võib vaja minna ohuolukorras.
Teab, kelle poole ohuolukorras pöörduda.
Märkab ohtlikke olukordi ja teavitab lähedasi ohust.
Käitub vastavalt kriisijuhistele.

Teab, millistest infoallikatest kriisi ajal usaldusväärset infot leida.
Teab, kus asub tema kodukohas lähim kerksuskeskus ja millist abi sealt saab.
Teab, mis on ohuteavituse kanalid ja oskab info õigsust kontrollida.
Tunneb ära ohuteavituse sõnumi ja käitub vastavalt juhistele.
Usaldab riigi ohuteavituse kanalites edastatud infot.

Teab, mille alusel informatsiooni tõepärasust hinnata.
Teab, kuidas ohuteavituse saamisel infot mõtestada ja jagada, ning tegutseb vastavalt juhistele.

Teab ja oskab leida võimalusi kriisiolukorras infot saada ja edastada.
Tunneb ära valeinfo ja reageerib manipulatsioonile asjakohaselt.
Mõistab riski- ja kriisikommunikatsiooni erinevust ning valib õige tegutsemisviisi.

Teab, kuidas erinevateks kriisideks valmis olla ja nende korral käituda.
Teab, miks on koostöö kriisi eel ja ajal oluline ning kuidas üksteisele abiks olla.

Teab, missugused kriisid võivad teda ohustada ja kuidas nendeks valmistuda.
Teab, millised on elutähtsad teenused.
Teab, kus asuvad tema kodule ja koolile lähimad kerksuskeskused.
Mõistab kriisiks valmisoleku vajadust.
Käitub vastavalt talle antud kriisijuhistele.

Teab, kuidas käituda elutähtsate teenuste katkemise korral.
Teab, millistest usaldusväärsetest allikatest leiab kriisiks valmistumisel ja selle ajal käitumisjuhiste saamiseks infot elutähtsate teenuste kohta.
Teab, mida, kui palju ja kui pikaks ajaks kriisiolukorraks varuda.
Teab, millist infot ja abi võib saada kerksuskeskusest.
Teab, kuhu kriisiolukorras abi otsimiseks pöörduda.
On valmis oma võimaluste piires ise hakkama saama ja teisi abistama.
Väärtustab kriisis turvalist käitumist ja hoidub riskikäitumisest.

Peab kriisiks valmistumist vajalikuks.
Teab, milliseid varusid tal kriisis hakkama saamiseks vaja on ja kuidas neid kasutada.
Teab, kuidas iseseisvalt hakkama saada elutähtsate teenuste katkemisel.
Käitub kriisiolukorras ennast ohtu seadmata.

Tuleb toime kriisi korral ning vajadusel otsib abi.
Aitab võimalusel abivajajaid ennast ohtu seadmata.
Teab, kuidas elutähtsate teenuste katkemiseks valmistuda, oma tegutsemist kavandada ja elutähtsa teenuse puudumisel tegutseda.
Teab varude hoiustamise põhimõtteid ja kasutab neid otstarbekalt.
Teab, mis olukorras peab ise hakkama saama, millal tuleb appi KOV ja millal riik.

Teab, miks on varjumine vajalik ning oskab vastavalt vajadusele varjuda.

Teab avaliku varjumiskoha märgist.
Teab, mis olukorras on vaja varjuda.
Kuulab tema jaoks usaldusväärse inimese, nt õpetaja, lapsevanema, politseiniku jt, korraldusi ja juhtnööre ning käitub vastavalt nendele.

Teab varjumise põhimõtteid.
Teab, millise ohu korral, kuhu ja kuidas varjuda.
Varjumisel käitub saadud juhiste järgi.

Teab, kuidas ohtu märgata, hinnata ja valida ohutu varjumiskoht.
Mõistab vajadust varjumisolukorras abivajajaid märgata ja toetada.

Teab, millised on varjumiskoha ja varjendi erinevused.
Teab, kuidas varjumiskohta vastavalt vajadusele varjumiskindlamaks muuta.
Teab, kuidas teisi varjumise ajal abistada.

Mõistab, mis on ulatuslik evakuatsioon ja kuidas selleks valmistuda.
Mõistab, millal ulatuslikku evakuatsiooni rakendatakse ja kuidas selle korral käituda.

Teab, mis olukorras on vaja evakueeruda.
Täidab talle usaldusväärse inimese korraldusi.

Teab, mis olukordades, miks ja kuidas tuleb evakueeruda.
Teab oma pere võimalusi evakueerumiseks.
Teab, mida evakueerumise korral kodust kaasa võtta.

Teab oma pere kriisiplaani ja mida pere vajadusteks kodust lahkudes kaasa võtta.
Teab, kuidas kodust määramatuks ajaks lahkudes kodu ohutuks muuta.
Käitub evakuatsiooni korral vastavalt juhistele ja enda teadmistele.

Evakueerub tulenevalt ohust ja korraldab ka oma koduste evakuatsiooni.
Panustab vajadusel oma oskuste piires kogukonna evakuatsiooni korraldamisse.

Teab, mis on psühholoogiline esmaabi ja kuidas seda osutada.

Teab, mis on inimese peamised vajadused (turvatunne ja baasvajadused: vesi, söök, peavari, uni, hügieen, riided jm).
Teab oma lähedaste kontakte ja lasteabi telefoninumbrit.
Märkab, kui kaaslane on mures, ja teab, kelle poole võib abi saamiseks pöörduda.

Mõistab kriisiolukorras rahulikuks jäämise vajadust.
Teab, kuidas võivad inimesed kriisiolukordades reageerida.
Teab, et kriisiolukorras on kõige olulisem enda turvalisus.
Tunneb aktiivse kuulamise põhimõtteid.
Saab aru, mis on konfidentsiaalsus ja millisel juhul (oht elule ja tervisele) ei saa talle usaldatud infot ainult enda teada jätta.
Märkab kaaslase abivajadust ja teab, kelle poole ta erineva mure korral suunata.

Teab, mis on psühholoogiline esmaabi ja selle tegevussammud: jälgi-kuula-aita.
Teab, mis on enesehoid ja miks see on oluline nii igapäevaselt kui kriisiolukorras abistades.

Käitub vastavalt psühholoogilise esmaabi tegevussammudele.
JÄLGI
Veendub, et ümbrus on abistama minemiseks ohutu.
Teeb kindlaks inimesed, kes vajavad meditsiinilist abi.
Märkab inimesi, kelle peamised vajadused võivad olla rahuldamata ja kellel avalduvad kriisireaktsioonid.
KUULA
Loob abivajajaga kontakti.
Kuulab toetavalt ja küsib inimese vajaduste ja murede kohta.
AITA
Aitab kaasa, et abivajaja baasvajadused saaksid täidetud.
Aitab inimesel oma lähedaste ja/või teiste abistajatega kontakti saada.
Teab ohvriabi kriisitelefoni numbrit.
Jagab kriisiolukorras asjakohast infot.
ENESEHOID
Tegutseb ennast hoidvalt.