Elanikkonnakaitse pädevusmudel
Mis on elanikkonnakaitse?
Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi ja ühiskonda kriisiolukorras nii rahu- kui sõjaajal.
Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata.
Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna kerksust, mis tähendab võimet kohaneda muutunud keskkonnaga. Oluline roll on kõigil osapooltel: üksikisikutel, kogukondadel, vabatahtlikel, ettevõtjatel, kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel.
Elanikkonnakaitse osad on järgmised:
- Ohuteavitus ja kriisikommunikatsioon
- Pääste- ja demineerimistööd
- Ulatuslik evakuatsioon
- Varjumine
- Vältimatu abi ja katastroofimeditsiin
- Vältimatu sotsiaalabi
- Vaimse tervise ja psühhosotsiaalse abi pakkumine kriisi ajal
- Elanike ja kohaliku omavalitsuse üksuste kriisiteadlikkus
Ootused tegevustele, mille abil elanikkonnakaitse arendamise eesmärk saavutada
Riik: meetmete süsteemi loomine ja koostöö!
- planeerib ja valmistab ette elanikkonnakaitse tegevusi ning määrab vastutusvaldkonnad (nt kes vastutab ulatusliku evakuatsiooni korraldamise eest või tagab vältimatu sotsiaalabi);
- koostab õigusakte ja sõlmib kokkuleppeid (nt varjumise korraldamiseks), sh soetab vajalikke varusid (et jätkuks kütust, toitu, evakuatsioonivarustust jm);
- arendab elanikkonnakaitse valdkondi (nt ohuteavitussüsteemi, sh SMSid, äpiteavitused, sireenid jmt);
- teeb koostööd teiste riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt vahendite taotlemiseks, tegevuste ühtlustamiseks).
Kohalik omavalitsus: kriisiolukorras inimese kõige lähem abistaja!
- korraldab elanike varustamise vee, kanalisatsiooni ja kaugküttega, tagab kohalike teede sõidetavuse, sotsiaalabi ja hariduse;
- hindab piirkondlikke riske;
- tagab oma territooriumil taristu toimepidevuse olulistel objektidel (nt hooldekodud, koolid, lasteaiad jm);
- kogub kriisi eel ja ajal infot ning edastab selle inimestele;
- toetab kerksuskeskuste loomist, kust saab kriisi ajal infot, nõu ja abi;
- koostab ülevaate abi vajavatest elanikest;
- loob kogukonna esindajate võrgustiku (nt korteriühistud, külad, asumid jne);
- leiab ja tähistab koostöös Päästeametiga sobilikud avalikud varjumiskohad.
Kogukond: teineteise hakkamasaamise toetamine!
- koostab ülevaate kogukonna ressurssidest ja võtmeisikutest;
- koostab piirkondliku riskihinnangu;
- selgitab välja, millised kogukonnaliikmed võivad kriisiolukordades abi vajada;
- lepib omakeskis kokku üksteise abistamises;
- kaalub, kas osa kodustest varudest on mõistlik ühiselt soetada või hoiustada;
- lepib kokku omavahelise infovahetuse kriisiolukorras ning hoiatab ohust kuuldes ka teisi kogukonnaliikmeid;
- koostab ühiselt kogukonna kriisiplaani;
- leiab võimalused, kuidas ühiselt luua kogukonnale kerksuskeskus, kust saada kriisi ajal infot, nõu ja abi.
Elanik: oma kriisivarude ja -valmiduse eest vastutaja!
- teeb selgeks, millised kriisid võivad teda ohustada;
- teeb ettevalmistusi, et kriisiolukorrad mõjutaksid teda võimalikult vähe ja ta saaks kriisiolukorras ohutult tegutseda;
- valmistub iseseisvalt vähemalt nädala hakkama saama – olulised on toidu- ja joogiveevaru, hakkama saamine elutähtsate teenuste katkestuse korral ning evakueerumise ja varjumise võimalused;
- mõtleb koduste varude soetamisel läbi oma pere vajadused;
- tegutseb nii kriisiolukorras kui selleks valmistudes ametkondade antavate juhiste järgi;
- teeb selgeks, kuidas osutada elupäästvat, aga ka psühholoogilist esmaabi.
Kõikide nende tegevuste juures tuleb arvesse võtta erinevaid riske ja võimalikke kriisiolukordi.