Elanikkonnakaitse pädevusmudel
Kriisiolukorraks valmistumine ja selle ajal käitumine
Sinu ja Sinu lähedaste toimetulek ja turvalisus kriisiolukorras sõltuvad eelkõige teist endast. Seetõttu on nii Sinul, Sinu perekonnal kui ka kogu elanikkonnal vastutus aidata kaasa meie kõigi turvalisusele. Iga inimene teab ise kõige paremini enda ja lähedaste vajadusi, võimalusi ning võimeid.
Mida paremini on elanikkond kriisiks valmistunud, seda kergemad on selle tagajärjed kogu ühiskonnale. Nii on riigil võimalik paremini aidata neid, kes kriisi korral end ise aidata ei suuda.
Elutähtsad teenused
Teenuseid, millel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele ja mille katkemine ohustab vahetult inimeste elu või tervist või teiste olulise teenuse toimimist, nimetatakse elutähtsateks teenusteks.
Elutähtsad teenused on elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine, teede sõidetavuse tagamine, mobiili-, tavatelefoni ja andmesideteenus, kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja sularaharinglus.
2024. aastal jõustusid hädaolukorra seaduse muudatused, mis laiendasid elutähtsate teenuste loetelu ja teenusepakkujate ringi. Nüüd on kokku 22 elutähtsat teenust, mida pakub üle 400 ettevõtte. Tervishoiuteenuste toimimisele lisandus perearstiteenus ning uute teenustena ravimite ja toiduga varustamine, aeronavigatsioon, avalik-õiguslik meediateenus ning lennuväljade, sadamate ja raudtee toimimise teenused.
Elutähtsad teenused sõltuvad üksteisest ning ühe teenuse katkemine võib põhjustada mitme muu teenuse katkemise. Näiteks on elektrikatkestuse korral häiritud ka sideteenuse, pangaautomaatide, toidupoodide ja tanklate töö.
Erinevate elutähtsate teenuste katkemise käitumisjuhised leiad siit:
Elektrikatkestus
Küttekatkestus
Veekatkestus
Sidekatkestus
Kodused varud