Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Psühholoogiline esmaabi

Psühholoogiline esmaabi on mõeldud kaasinimese toetamiseks kriisiolukordades, nagu näiteks lähedase kaotus, erinevad õnnetus- ja katastroofijuhtumid, sõjaline konflikt. Kuigi inimeste reaktsioonid neis olukordades erinevad, on vajadused sarnased: baasvajadused, turvatunne, kontakt lähedase või teise inimesega, ligipääs infole ja vajalikule toele ning võime iseennast aidata. Psühholoogilist esmaabi osutades aitame kaasa nende vajaduste täitmisele ja toetame seeläbi olukorraga hakkamasaamist. See on oluline, kuna õigel ajal saamata jäänud esmane toetus võib raskendada kriisisündmusest taastumist.



Psühholoogilist esmaabi võib osutada nii täiskasvanutele kui lastele ning seda tuleks anda esimesel võimalusel kas juba kriisiolukorras või vahetult pärast seda. Tuleb meeles pidada, et kõik kriisisituatsiooni sattunud inimesed ei vaja ega soovi psühholoogilist esmaabi, kuna nende olukorraga toimetuleku võime on piisav. Kuid oluline on märgata ja olla olemas nende jaoks, kes võivad tuge vajada. Abi andmiseks sobib ükskõik milline piisavalt ohutu koht.
Psühholoogilist esmaabi saab anda igaüks, kellel on selleks valmisolek ja tahe omandada psühholoogilise esmaabi võtted, milleks on JÄLGI–KUULA–AITA.
 

JÄLGI

  • Hinda, kas oled suuteline abistama.
  • Veendu enne abistama minemist ümbruse ohutuses.
  • Tee esmalt kindlaks inimesed, kes vajavad meditsiinilist abi.
  • Seejärel märka inimesi, kelle peamised vajadused on täitmata ja kellel avalduvad šokireaktsioonid. Peamiste vajaduste hulka kuuluvad vajadus turvalisuse järele ja baasvajaduste – söögi, joogi, peavarju, riiete ja hügieeni – olemasolu. Šokireaktsioone on väga erinevaid ja need võivad avalduda nii kehaliselt kui emotsionaalselt.
  • Pööra kindlasti tähelepanu inimestele, kes oma ea või seisundi tõttu võivad abi vajada: lapsed ja noored, eakad, erivajaduste ja tervisemuredega inimesed jt.

KUULA

  • Loo võimaliku abivajajaga kontakt: tutvusta ennast ja selgita, miks sa siin oled, ning küsi kannatanu nime.
  • Püüa jääda rahulikuks ja siiraks.
  • Kuula toetavalt, kui inimene soovib rääkida. Vahel piisab üksnes toetavast kohalolust. Puuduta inimest üksnes siis, kui oled veendunud selle sobivuses teile mõlemale.
  • Küsi inimeselt tema esmavajaduste ja murede kohta.

AITA

  • Aita täita peamised vajadused.
  • Anna vajalikku ja tõele vastavat infot ning võimalusel kontaktid edasise abi saamise võimaluste kohta.
  • Toeta esmaste probleemidega hakkama saamisel.
  • Vii inimesed kokku tema lähedaste ja vajadusel teiste abistajatega.
  • Lõpeta abistamine heasoovlikult.

Psühholoogilise esmaabi lahutamatu osa on enesehoid. See on igasugune tegevus, millega enda vaimse, emotsionaalse ja füüsilise tervise eest hoolt kanda. Iseenda heaolu eest hoolitsemine vajab tähelepanu iga päev, abi andes, aga ka pärast seda.

Igapäevase enesehoiu tegevusi, võtteid ja harjumusi on väga palju ning erinevaid alustades tervislikust toitumisest ja liikumisest kuni lähedaste/sõpradega koos olemise, huvitegevuste ning enda emotsioonidega tegelemiseni. Igaüks saab leida enda jaoks toimivamad tegevused ja meetodid. Osasid neist tegevustest saab kasutada kriisiolukorras abi andes iseenda stressi ohjamiseks, nagu lühikeste lõõgastusharjutuste tegemine, ning pärast abi andmist sellest taastumiseks, näiteks puhkehetke võtmise, enda vastu lahke olemise, kogetu mõtestamise ja teistega jagamise abil

Oskus hoolitseda iseenda heaolu eest aitab teisi parimal moel toetada.
Psühholoogilise esmaabi e-kursuse koos juhisega kursusele pääsemiseks leiad siit lingilt.