Elanikkonnakaitse pädevusmudel

Üleriigilised ja piirkondlikud riskid

Üleriigilised riskid mõjutavad kogu riiki, näiteks loodusõnnetused või ulatuslikud elektrikatkestused. Piirkondlikud riskid puudutavad aga kindlat ala, näiteks üleujutused või metsatulekahjud teatud piirkonnas.

Loodustekkelised riskid

• Kliimamuutuste tõttu suureneb äärmuslike sademehulkade tõenäosus, mis omakorda suurendab üleujutuste ohtu eelkõige kohtades, kus kanalisatsioon ei suuda sademeveega toime tulla. Suureneb ka meretaseme tõusust põhjustatud üleujutuse oht.
• Tugevaid torme esineb senisest rohkem. Meretaseme tõus ja jäävabad talved toovad tormide negatiivseid mõjusid veelgi esile.
• Erakordsest kuumusest tingitud kriiside mõju alahinnatakse sageli. Linnad on kuumalainete ajal kõige haavatavamad, sest neis tekib soojussaarte efekt. Selle all kannatavad eelkõige kõrghoonestusega elurajoonides ning tööstus- ja kaubandusaladel olevad inimesed ja sealne keskkond.
• Metsa ja maastiku tuleohtlikkust suurendavad õhutemperatuuri tõus ning väiksem sademehulk kevadel ja suvel. Metsapõlengute märkimisväärset sagenemist siiski ei prognoosita ning suurpõlengud on vähetõenäolised.

Haiguspuhangu riskid

• Epideemia leviku tõenäosus on pidevalt suur. Epideemia teket saab enamasti hinnata alles tagantjärele, seetõttu on järgmist epideemiat ja selle ulatust võimatu ennustada. Halvim stsenaarium on uue kiiresti leviva ja raskemat haigestumist põhjustava viirusetüve tekkimine.
• Loomataud mõjutab otseselt looma- ja linnukasvatust ning kaudselt toiduainete tootmist. Mõned haiguspuhangud võivad piirduda konkreetse looma- või linnuliigiga, teised võivad levida mitmele liigile. Ulatusliku taudipuhangu teke on aga vähetõenäoline.

Teenuskatkestustest põhjustatud riskid

• Ulatuslik elektrikatkestus on Eestis väga tõenäoline. Halvim tõenäoline stsenaarium on üht piirkonda mõjutav üle 72 tunni kestev katkestus või üle-eestilised paaritunnised roteeruvad elektrikatkestused.
• Ulatuslik sidekatkestus võib tekkida taristu rikkest, kuid selline sidekatkeskus on vähetõenäoline. Et sideteenuse toimepidevus on seotud elektriga, on suure elektrikatkestusohu tõttu võimalikud ka sideteenuse katkestused, mis mõjutavad üle 200 000 lõppkasutaja ja põhjustavad häireid teiste elutähtsate teenuste toimimises.

Inimtekkelised riskid, v.a kuritegelikud

• Tuumaõnnetus on Eesti lähipiirkonnas vähetõenäoline. Eestile kõige lähemad tuumaelektrijaamad asuvad Venemaal Peterburis ja Soomes Loviisas, ent kiirgusohutuse seisukohalt asuvad need piisavalt kaugel ja vahetu oht Eesti elanikele puudub. Kiirgusallikaga õnnetus on Eestis ebatõenäoline.
• Transpordiõnnetus suurõnnetusena on üsna vähetõenäoline. Kõige tõenäolisem on sellise mastaabiga õnnetus raudteel, eelkõige võib see juhtuda kokkupõrkel ühissõidukiga. Vähetõenäoline on ka suurõnnetus lennuvahendiga Eesti õhuruumis või paljude kannatanutega või märkimisväärse keskkonnakahjuga laevaõnnetus Eesti vetes.
• Suure kannatanute arvuga põleng või varing on Eestis vähetõenäoline. Siiski on eluhoonete ja mitteeluhoonete tulekahjude tõenäosus endiselt suur. Hoonete ja kaevanduste ulatuslikud varingud koos kannatanutega on ebatõenäolised.
• Ulatuslik mere- ja rannikureostus on keskkonnaõnnetustest keskmise tõenäosusega. Mere- ja rannikureostus tekitab ulatusliku kahju eelkõige keskkonnale – nii elusale kui ka eluta loodusele. Keskkonnareostus maismaal ja siseveekogudes, näiteks transpordiõnnetuste korral, on enamasti väiksema ulatusega.
• Sõjad, vaesus, tööpuudus, poliitiline tagakiusamine, üleilmastumine, kliimamuutustest tingitud ebasoodne elukeskkond jm tegurid on viimastel aastakümnetel põhjustanud ulatusliku põgenike seadusliku rände. Ka Venemaa täiemahulise sõjategevuse algus Ukrainas 2022. aastal põhjustas seaduslike põgenike rände Eestisse. Sellise rände tõenäosus lähiaastatel on suur ning halvenenud julgeolekukeskkonna ja kliimamuutuste tõttu suureneb veelgi.

Inimeste põhjustatud kuritegelikud riskid

• Sõjaline oht Eestile on viimaste aastate jooksul kasvanud.
• Vaenulike riikide eriteenistuste huvi Eesti suunal püsib endiselt, kuigi Venemaa kallaletung Ukrainale on vähendanud Venemaa eriteenistuste tegevusvõimalusi Euroopas. Teiste valitsuste põhjustatud küberrünnakud on reaalne oht.
• Äärmuslusel ja äärmuslike ideede levikul ei ole Eestis väga tugevat kandepinda. Äärmuslusest tõusetuv terrorismioht on Eestis lähiajal väike.
• Võimaliku kriisina saab vaadelda ka korruptsiooni levikut ühiskonnas. Eestis on avaliku sektori korruptsiooni suhteliselt vähe, kuid püsib tervikuna riigihangete ja riiklike toetuste puhul. Pankadega seotud rahapesu on varasemaga võrreldes vähenenud. Riigi julgeolekut ohustava organiseeritud kuritegevuse trend on Eestis seni olnud stabiilne.
• Välismaalaste massilise ebaseadusliku sisserände oht Euroopa Liidu suunal pigem kasvab kui kahaneb. Eestis on ebaseadusliku rände riskitase keskmine ning seotud eelkõige Valgevenest ja Venemaalt lähtuva rände hoogustumise võimalusega.
• Massilise rahutuse risk on vähetõenäoline, kuid muutunud julgeolekukeskkond, sotsiaalsed pinged, keskkonnaprobleemid, rändesurve ja kliimamuutused suurendavad sellise kriisi tõenäosust.

Kriis

Kriis on ootamatu ja erakorraline olukord, mis ohustab inimeste elu, tervist või vara ning häirib ühiskonna normaalset toimimist. Kriisid võivad tekkida erinevatel põhjustel: poliitilistel, looduslikel, tehnoloogilistel, keskkondlikel, majanduslikel, sotsiaalsetel või sõjalistel.

Kriisid

• omavad alati mõju inimtegevusele;
• ohustavad ühiskonna põhiväärtusi või -norme;
• tekitavad inimestes ebakindlust ja hirmu;
• on üldjuhul ootamatud ja ainukordsed;
• kulgevad ettenägematult ja on üldjuhul ootamatud;
• toovad kaasa olukordi, kus asutused on sunnitud tegema rohkem koostööd teiste ühiskonnagruppidega;
• nõuavad kriitiliste otsuste langetamist ebaselgetes oludes.

Kriisid jagatakse tsiviil- ja riigikaitselisteks kriisideks.

Tsiviilkriis on olukord, mis võib põhjustada tõsiseid ja ulatuslikke häireid ühiskonna toimimises; ohustada vahetult paljude inimeste elu ja tervist; põhjustada suure varalise, majandusliku või keskkonnakahju (sh loodusõnnetus, katastroof või nakkushaiguse levik).
Riigikaitseline kriis on oht põhiseaduslikule korrale, sõjaline rünnak või rünnakuoht.

Erikorrad

Selleks, et kriise efektiivsemalt lahendada, on põhiseadusega sätestatud võimalus kuulutada riigis kriisiolukorra lahendamiseks välja erikord. Erikorraga kaasneb inimeste põhiseaduslike õiguste ja vabaduste suurem piiramine ehk võimalus kehtestada ajutisi piiranguid või kohustusi.

Hädaolukorra oht

Hädaolukorra oht on oht, mis võimaldab eesseisvaid sündmusi hinnates juba ennetavalt tegutsema asuda.
Näited: 1) eelhoiatused ilmastikuolude kohta, nt võib tulla üleujutus ja selleks tuleb valmistuda. Ei pruugi alati realiseeruda; 2) pommiähvardus võib olla olukord, kus haridusasutus peab rakendama oma hädaolukorra plaani.
Hädaolukord
Hädaolukorras tekib oht paljude inimeste elule, tervisele, varale, keskkonnale või elutähtsa teenuse toimepidevusele.
Näide: Realiseerunud oht, kus haridusasutused rakendavad oma hädaolukorra plaani. Näiteks pikaajaline elektrikatkestus, mille lahendamine nõuab mitme asutuse koostööd; äkkrünnak koolis.

Eriolukord

Hädaolukorrad, mille lahendamiseks ei piisa enam tavapärastest meetmetest ja tuleb rakendada täiendavaid põhiõigusi piiravaid meetmeid.
Näide: Annab võimaluse kehtestada kas piirkondlikult või üleriigiliselt ajutiselt kehtivad reeglid. Näiteks, COVIDi ajal kehtestati 2+2 reegel ning maskikandmise kohustus avalikes ruumides.

Erakorraline seisukord

Erakorraline seisukord kehtestatakse, kui tekib oht Eesti põhiseaduslikule korrale ehk olukord, kus mõjutatakse meie riigi iseseisvat otsustusõigust ja iseolemist.
Näide: Annab võimaluse näiteks politseitunni kehtestamiseks.

Kõrgendatud kaitsevalmidus

See on sõjaline oht, mille tõttu on vaja alustada vajalike tegevustega enne, kui sõda käes on.
Näide: Alustatakse võimaliku sõjalise ründe tõrjumiseks ettevalmistavate tegevustega, näiteks sundkoormiste rakendamist või reservväelaste riigist lahkumise piiramist.

Sõjaseisukord

Sõjaseisukord on teise riigi rünnak või agressioon, mis nõuab sõjategevuse toetamiseks üleriigiliste meetmete kasutamist.
Näide: Võimaldab riigil ulatuslikumalt majandust juhtida ja eelarvet kasutada ning vajadusel isikute põhiõigusi ja -vabadusi piirata, näiteks keelata avalikud üritused, piirata sidevahendite kasutamist, peatada meediateenuste osutamise ning ajakirjandusväljaande väljaandmise.