Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitamine
Kui Teil on tööalase tegevusega seoses teatavaks saanud infot või põhjendatud kahtlus Euroopa Liidu (EL) õigusest tulenevate nõuete või muu olulise rikkumise kohta Päästeametis, siis palun andke sellest teada aadressile ....
Tööalasest rikkumistest teavitajale tagatakse konfidentsiaalsus ja kaitse võimalike survemeetmete eest. Teavituse käsitlemisel järgitakse tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadust (TÕRTKS).
Millest teavitada?
TÕRTKS § 2 kohaselt palume teavitada eelkõige tööalase tegevusega seoses teatavaks saanud Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuete rikkumistest järgmistes valdkondades:
- riigihanked;
- finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine;
- tooteohutus ja nõuetele vastavus;
- transpordiohutus;
- keskkonnakaitse;
- kiirguskaitse ja tuumaohutus;
- toiduainete ja sööda ohutus, loomatervis ja loomade heaolu;
- rahvatervis;
- tarbijakaitse;
- eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus;
- Euroopa Liidu finantshuve kahjustavad rikkumised, mida on täpsustatud asjakohastes Euroopa Liidu meetmetes;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 26 lõikes 2 osutatud siseturuga seotud rikkumised, mis puudutavad tegevust, millega rikutakse äriühingu tulumaksu käsitlevaid norme, ning rikkumised seoses kokkulepetega, mille eesmärk on saada maksusoodustusi, mis on vastuolus äriühingu tulumaksu suhtes kohaldatavate õigusaktide eesmärgiga;
- Euroopa Liidu lepingu artikli 29 või Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 215 alusel Euroopa Liidu poolt vastu võetud piiravad meetmed.
Lisaks ülaltoodule tagatakse Päästeametis TÕRTKS-is sätestatuga samaväärne kaitse ka isikule, kes teavitab muust olulisest rikkumisest, sh:
- ametiseisundi, avaliku vahendi, mõju või siseteabe korruptiivne kasutamine;
- altkäemaksu küsimine, pakkumine, andmine või vahendamine;
- huvide konflikti olukorras vastu võetud otsused ja taandumiskohustuse täitmata jätmine;
- ameti sisemiste reeglite (sh käitumiskoodeksi, sisekorraeeskirja, tööohutuse nõuete vmt) rikkumine; samuti avaliku teenistuse eetika põhimõtetega vastuolus olev tegu või käitumine;
- ameti ressursside omastamine või nende ebasihipärane kasutamine;
- pettus, võltsimine, vms.
Kuidas teavitada?
Rikkumisest on võimalik teada anda kirjalikult saates e-kirja aadressile ....
Rikkumisest teavitamisel palume anda võimalikult selge ja täpne info, sh tuua esile kõige olulisem teave ja faktid. Võimalusel lähtuge rikkumisteadet koostades järgmistest punktidest:
- rikkumise sisu;
- info rikkumisega tekitatud kahju vm tagajärgede kohta;
- rikkumisega seotud isikud (nimed, ametikohad);
- rikkumise aeg ja koht;
- kuidas edastatud informatsiooni teieni jõudis ning kas olite (olete) ise antud juhtumiga seotud;
- võimalusel palume lisada teavitusele ka asjakohased tõendid (pildid, dokumendid, kirjavahetus vms);
- juhul kui te ei soovi saada TÕRTKS-is ettenähtud teavitusi rikkumisteate kättesaamise, järelmeetmete jmt kohta, siis võite ka sellest teada anda.
Oluline on, et rikkumisest teavitajal peab olema põhjendatud alus arvata, et rikkumist on vahetult alustatud või rikkumine on lõpule viidud ning esitatud teave vastab tõele.
Keelatud on teadvalt ebaõige rikkumisteate esitamine. Nimetatud juhul teavitaja kaitset ei kaasne ning pahatahtliku teavataja (st, kes on teadvalt esitanud ebaõige rikkumisteate) suhtes võib sõltuvalt asjaoludest alustada väärteo- või kriminaalmenetlust.
Alternatiivina – eelkõige kui on põhjendatud alus arvata, et asutusesisene kanal ei suuda tagada teavituse konfidentsiaalsust või pädev konkreetset rikkumist menetlema – võib rikkumisteate esitada Siseministeeriumi haldusala ülesele teavituskanalile (e-post: ...; telefon: 5866 7178), mida haldab siseministeeriumi siseauditi osakond (vt lähemalt Siseministeeriumi veebist).
Milles seisneb teavitaja kaitse?
Päästeamet tagab rikkumisest teavitamise fakti ja teavitaja isikukonfidentsiaalsuse. Teavitaja isiku võib avaldada üksnes tema kirjalikul nõusolekul.
Muu tööalase rikkumise teate korral tagab Päästeamet TÕRTKS-s ettenähtuga samaväärse kaitse (st tagab teavitaja konfidentsiaalsuse ja kaitse survemeetmete rakendamise vastu).
Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid korruptsioonijuhtumist teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.
TÕRTKS § 16 kohaselt on keelatud survemeetmete rakendamine rikkumisest teavitaja suhtes, so otsene või kaudne tööalane tegevus või tegevusetus, mis tuleneb rikkumisest teavitamisest ning põhjustab või võib põhjustada teavitajale põhjendamatut kahju.
Kaitse laieneb teavitajaga seotud füüsilisele ja juriidilisele isikule. Keelatud ka survemeetme rakendamise katse ning sellega ähvardamine.
Kui rikkumisest teavitaja suhtes rakendatakse survemeetmeid ning ta tõendab, et ta teavitas rikkumisest, loetakse, et survemeetmeid on rakendatud rikkumisest teavitamise tõttu, kui survemeetmeid rakendanud isik ei tõenda, et see oli põhjendatud.
Kes saab olla teavitajaks?
TÕRTKS-i eesmärk on tagada kaitse survemeetmete eest mistahes füüsilisele isikule, kes seoses tööalase tegevusega on saanud teada rikkumisest ja teavitab sellest TÕRTKS -is sätestatud korras.
Rikkumisest teavitajaks võivad TÕRTKS §-st 3 tulenevalt olla:
- Päästeameti ametnikud ja töölepingulised teenistujad;
- ametile võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud;
- päästevõrgustikus vabatahtlikuna tegutsevad isikud;
- ametis praktikal olevad isikud;
- ametiga töö- või teenistussuhte sõlmimise protsessis olevad isikud; samuti ametiga lepingueelsetes läbirääkimistes olevad lepingut muul viisil ette valmistavad isikud;
- isikud, kelle töö- või teenistussuhe või teenuse osutamise leping ametiga on lõppenud;
- Päästeameti lepingupartneri (sh äriühing, ametiasutus, MTÜ, FIE) juures mistahes eelnimetatud vormis töötavad isikud; samuti lepingupartneri juht- ja kontrollorgani liikmed, aktsionärid ja osanikud.
Kuidas toimub rikkumisteate menetlemine?
Rikkumisteated võtab Päästeametis vastu ja neid menetleb ameti sisekontrolli nõunik, kes hindab teavituse sisu ja vastavust TÕRTKS nõuetele. Asjaolude täpsustamise vajadusel võib sisekontrolli nõunik küsida teavitajalt lisainfot.
Kui ametil puudub pädevus teate menetlemiseks, edastatakse see esimesel võimalusel, kuid hiljemalt viiendal tööpäeval pädevale asutusele, informeerides sellest teavitajat*.
Kui teade ei kuulu seaduse kohaldamisalasse ning teavitajale ettenähtud kaitse ei kohaldu, teavitatakse sellest rikkumisteate esitanud isikut, selgitades asjakohasel juhul võimalusi pöördumise käsitlemiseks nt vaide, kaebuse või märgukirjana.
Kui rikkumisteate menetlemine on ameti pädevuses, antakse teavitajale 7 päeva jooksul pärast teate kättesaamist kinnituse teate vastuvõtmise kohta*.
Ühtlasi teavitab sisekontrolli nõunik rikkumisteate sisust (tagades seejuures teavitaja konfidentsiaalsuse) ameti peadirektorit ning viib läbi asjakohase menetluse, kaasates vajadusel valdkonna spetsialiste või muid pädevaid isikuid.
Rikkumisteate menetluse käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse tööalase tegevusega teatavaks saanud EL õiguse rikkumisest teavitamisel kaitse tagamiseks kooskõlas EL isikuandmete kaitse üldmäärusega (IKÜM), arvestades TÕRTKS-i erisusi. Sealhulgas piirab Päästeamet isikuandmete töötlemisel andmesubjekti õigusi, kui see on vajalik rikkumisest teavitaja konfidentsiaalsuse tagamiseks
Rikkumisest teavitanud isikule antakse tagasisidet* järelmeetmete rakendamise ja rikkumise menetluse lõpptulemuse kohta esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kolm kuud pärast rikkumisteate kättesaamist.
* Kinnitust ega tagasisidet ei anta, kui teavitaja on tagasiside saatmise keelanud või on põhjust arvata, et see seaks ohtu teavitaja konfidentsiaalsus; samuti kui rikkumisteade on esitatud anonüümselt.
Kui menetluse käigus ilmneb tõsine kahtlus, et teavitaja on esitanud teadvalt ebaõige rikkumisteate, teavitatakse sellest Politsei- ja Piirivalveametit. Rikkumisteateid ja seotud menetlusdokumente säilitatakse 3 aastat alates teavitajale tagasiside andmisest (või viimasest toimingust, kui tagasisidet ei antud).